Loomakaitsjad: talupärandaja soov lageraie keelata ei jõudnud meieni

Pärast Edith Laivi surma 2009. aastal seisab tema talukoht mahajäetuna – loomakaitsjad siin ei käi. Foto: Kristjan Teedema

Eesti Loomakaitse Selts eitab tänases Postimehes ilmunud artiklis «Loomakaitsjad tegid metsa rahaks» sisaldunud väidet, et selts rikkus neile talumaja ja metsa pärandanud Edith Laivi viimset tahet, tehes metsas lageraiet.

Artiklis väidetakse, et ELS on ignoreerinud Audemäe kinnistu pärandaja Edith Laivi viimset tahet. Selline väide ei vasta tõele. ELS on järginud testamenti sõna-sõnalt ning pole tehtud mitte ühtegi otsust, mis meile seni teada olevalt Edith Laivi soove eiraks.

ELSile on Edith Laivi soovid väga olulised ning me püüame järgida kaasaja keskkonnahoiu nõudeid eesmärgiga saavutada parim võimalik tulemus. Nüüd kui oleme kursis Edith Laivi väidetava suulise kokkuleppega mitte teostada lageraiet, peame vajalikuks edasise tegevuse osas kokku kutsuda vastav komisjon.

Lääne-Euroopas ja Skandivaanias on üldiselt kinnisvara pärandamine omale südamelähedastele heategevusorganisatsioonidele väga populaarne. Üldjuhul müüvad organisatsioonid kinnisvara maha, et edendada valdkonda, mille jaoks vara on pärandatud. Ses osas oleme konsulteerinud ka Inglismaa WSPA ja Soome organisatsiooni SEY'ga, kellel on väga pikaajalised kogemused kinnisvara päranditega.

Kuna ELSil puudub suutlikkus lisaks igapäevasele loomakaitselisele tegevusele kinnistu ülalpidamidamisega tegelemiseks, siis on metsade säästva majandamise kava alusel tehtud metsamaterjali osaline müük meie arvates parim võimalus täita lahkunud Edith Laivi soovi aidata loomi ja arendada loomakaitse tegevust. Oleks vastutustundetu jätta kinnistu majandamiseta ning raiekõlbulik ja osaliselt tormikajustustest räsitud mets hooleta. ELS kasutab kõiki kasvava metsa müügist saadavaid vahendeid ainult ELSi tegevuse finantseerimiseks, eelkõige loomadele arstiabi pakkumiseks, ennetustöö läbiviimiseks, abita jäänud loomadele hoiukodu pakkumiseks, väärkoheldud loomadele toidu ja abivahendite ostmiseks jms.

Veel on artiklis väidetud, et metsa majandamise kavas ette nähtud töödest on tegemata jäänud valgustusraie, mille tegemisse investeerib selts metsamüügist saadud tuluga. Tegelikus metsakavas on veel väga palju asju, mis kõik ootavad tegemist ja ka kindlasti ära tehakse. Uue metsa istutamine toimub alles tuleval aastal, kuna raietööd ei ole veel lõppenud. Raietöödega kahjustunud teede korrastamine toimub samuti peale tööde lõpetamist metsaraide teostaja poolt.

Kinnitul paikneva talu osas on selts vastavalt võimalustele jooksvalt toimetanud, ning nagu sai ajakirjanikule edastatud teates ka märgitud, plaanib ELS talu osas korraldada ka koosoleku, mis koosneb kohalikest elanikest ja loomakaitse seltsi aktiivsetest liikmetest, et leida talule hea ja sihipärane rakendus.