/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2012/03/07/1001408t1h3ca8.jpg)
Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees Jüri Landberg rääkis, et jääb selgusetuks, kas õpetajate palga tõstmiseks tuleb riigilt kate või tahetakse täiendavad kohustused lükata omavalitsuste kanda.
Maaomavalitsusliit: õpetajate palgalisa jäetakse omavalitsuste kanda?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeerium teatas, et täna Tallinnas aset leidma pidanud kolmepoolsed läbirääkimised õpetajate töötasu järgmise aasta alammäära kehtestamise üle jäid ära ning toimus vaid arutelu. Põhjus oli selles, et kohalike omavalitsuste liitude esindajad – Eesti Maaomavalitsuste Liit ning Eesti Linnade Liit – saabusid läbirääkimistele ilma volitusteta.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo pidas kahetsusväärseks, et omavalitsused ei andnud oma esindusorganisatsioonidele reaalseid õigusi läbirääkimistel osalemiseks, sest valdavale enamusele õpetajatest maksavad palka siiski kohalikud omavalitsused.
«Me ei saa võtta kohustusi oma liikmetele, kuna me oleme mittetulundusühing,» selgitas olukorda Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees Jüri Landberg. «Meil pole seaduse järgi sellist võimalust. Selleks peaks iga omavalitsus andma eraldi volitused, et me võtame neile mingisugused rahalised kohustused.»
Nimelt ei kirjutanud Landbergi sõnul haridusministeerium lahti, kust palgaraha võetakse.
«Kui kirjutaksime alla palgakokkuleppele, siis on see kohustus meie kõigi jaoks, aga kui riigi poolt katet ei tule, siis peame meie seda maksma, aga praeguses olukorras pole omavalitsused täiendavaid kohustusi kindlasti nõus võtma,» lisas ta.
«Üleriigilised omavalitsusliidud, Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit, ei ole tööandjate esindusorganisatsioonid,» selgitas ka Eesti Linnade Liidu tegevjuht Jüri Võigemast. Seetõttu ei saa omavalitsusliidud palgaläbirääkimisteks ka volitusi.
Ta märkis, et selles küsimuses on püütud leida juriidilist lahendust väga kaua, aga seda pole tulnud.
«Senikaua, kuni õigusruum ei ole muutunud, ei ole neid volitusi võimalik anda,» kinnitas Võigemast. Nii saavad nad koosolekul teemade üle arutleda ja üksteist informeerida.
Haridus- ja teadusministeerium kinnitas Postimehele, et ka mittetulundusühingule on võimalik anda volitusi läbirääkimiste pidamiseks ja seega ka muuhulgas rahaliste kohustuste võtmiseks.
Kollektiivlepinguseaduses on ühe variandina kirjeldatud, et omavalitsusüksuste liit võib sõlmida kollektiivlepingu, kuid see eeldab, et omavalitsused annavad sellele liidule volitused, teatas ministeerium. Selleks peavad vastavate katuseorganisatsioonide liikmed - omavalitsused - lihtsalt loa andma.
Liidud ei saa sundida oma liikmeid neile volitusi andma, kuid liikmed saavad soovi korral ise liitudele volitused anda.
Praegu liikmed neile seda luba ei andnud, mistõttu olid omavalitsuste katuseorganisatsioonid sunnitud tulema läbirääkimistelaua taha kahjuks ilma õiguseta tegelikult läbi rääkida, väitis ministeerium, lisades, et läbirääkimisi on väga keeruline pidada, kui õpetajate tööandjad ehk kohalikud omavalitsused ei lase ennast esindada.