/nginx/o/2012/06/13/1162958t1hce21.jpg)
Sotsiaalministeeriumi hinnangul on Eesti Arstide Liidu president esitanud tänases streigist teatavas pressiteates valeväiteid ministeeriumi varasemate ütluste kohta ning võtnud ministeeriumi seisukohti meelevaldselt nende algupärasest kontekstist välja.
Sotsiaalministeerium ei nõustu arstide liidu presidendi väitega, et «arstide ja õdede puudus Eestis ei ole riiklikult oluline probleem ja sotsiaalministeerium selle lahendamisega ei tegele.»
Terviseala asekantsleri Ivi Normeti sõnul on tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus, sealjuures tervishoiutöötajate lahkumise pidurdamine riigi toimimise seisukohast hädavajalik ja esmatähtis tegevusvaldkond.
«Arvestades tänaseid võimalusi ei saa me konkureerida põhjanaabrite palganumbritega, kuid oleme andnud endast kõik, et tervishoiutöötajate palgad järgmisel aastal tõuseksid nii palju kui võimalik,» ütles Normet.
«Suvine majandusprognoos andis suunised, kui suureks palgatõusuks riigi rahakott järgmisel aastal valmis on ning teeme sel reedel kogunevale haigekassa nõukogule ettepaneku arutada tervishoiutöötajate 3-5 protsenti palgatõusu järgmisel aastal,» ütles Normet.
Normeti sõnul on sotsiaalministeerium lisaks palgatõusu taotlemisele toetanud tervishoiutöötajaid mitmete abinõudega.
«Näiteks juunist rakendus eriarsti lähtetoetuse süsteem, mis mõeldud neile noortele arstidele, kes residentuuri lõpetamise järgselt asuvad tööle üld- või kohalikesse haiglatesse või maapiirkonna perearstipraksisesse. Ühtlasi sõlmisime koostööpartneritega konsensusleppe, millega nähakse ette residentuuri vastuvõetavate isikute arvu suurendamist 145 õppekohani. Koostööleppele kirjutas alla ka Eesti Arstide Liit.»
«Riigi üks olulisemaid ülesandeid personaliressursi tagamisel on kõigi spetsialistide piisav koolitamine. Käivitasime ka perearstide ja –õdede asendussüsteemi ning sellest aastast kaotati tervishoiuteenuste piirhindadele rakendatud koefitsient, et taastada teenuste tegevuspõhised hinnad,» lisas Normet.
Normet lisas ka, et kollektiivläbirääkimistel kollektiivlepingu sõlmimiseks saab riik seadusest lähtuvalt osaleda ainult tööandja esindajana ning ainult nende töötajate osas, kellele ta on otseselt tööandja.
«See aga ei tähenda, et oleksime tervishoiutöötajate nõudmiste suhtes ükskõiksed – oleme korraldanud regulaarseid arutelusid sotsiaalpartneritele tervishoiu rahastamisega seotud küsimustes, kus muuhulgas on tutvustatud tervishoiutöötajate palgatõusu võimalusi lähiaastatel. Ühtlasi ütlesime möödunud nädalal tervishoiutöötajate esindajatele, et oleme valmis andma riigipoolseid selgitusi osapooltevahelistel konsultatsioonidel.»