Tunnistajad: Yana Toom survestas koole eesti keele vastu

Yana Toom halduskohtus Foto: Liis Treimann

Tallinna halduskohtus algas täna riigikogu keskerakondlasest liikme ja endise Tallinna abilinnapea Yana Toomi kaitsepolitseiameti vastu esitatud kaebuse arutelu tunnistajate ülekuulamisega. Kapo kutsutud tunnistajad kirjeldasid, kuidas Yana Toom ja Tallinna linnavalitsus survestasid koole eestikeelsele õppele üle mitte minema.

Yana Toom pöördus kohtusse seoses kaitsepolitsei aastaraamatus tema kohta avaldatud infoga.

Täna olid kohtus peale kaebaja Yana Toomi ja kaitsepolitseiameti esindajate kohal ka neli tunnistajat, teiste hulgas endine haridusminister Tõnis Lukas ja haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.

Esimesena astus tunnistajapinki mitmes vene koolis töötanud ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Natalja Lakatõš, kes vahendas toonase abilinnapea Yana Toomi esinemisi vene gümnaasiumide õpetajatele ja lapsevanematele 2010. aasta lõpus ja 2011. aasta algul.

Eriti emotsionaalsena meenutas ta Haabersti vene gümnaasiumis mullu 2. veebruaril toimunud lastevanemate koosolekut, kus Toom näitas slaide ja veenis emotsionaalselt kuulajaid selles, et eestikeelsele õppele üleminek vene koolides on halb ja paneb ohtu venekeelsed lapsed, sest vähendab nende konkurentsivõimet. «Yana Toom oma esinemises ei rääkinud, kuidas aidata eesti keelele üleminekut paremini teostada, vaid sellest, kuidas seda reformi peatada,» sõnas Lakatõš.

«Ta maalis pilti, et eesti keeles õppides pole lapsed edukad ega konkurentsivõimelised, õpe poleks järjepidev, üleminek pole piisavalt ette valmistatud, pole õpikuid,» vahendas Lakatõš.

Toomi kaitsjate küsimustele vastates kinnitas õpetaja, et abilinnapea ei ähvardanud kedagi ega kutsunud üles mingitele seadusvastastele tegudele.

Sel lastevanemate koosolekul, kus oli kohustuslik osaleda ka kooli kõigil õpetajatel, oli Yana Toomiga kaasas ka Mihhail Kõlvart, kes pärast 2011. märtsis toimunud riigikogu valimisi asus Toomi asemel abilinnapea toolile.

Teise kaitsepolitsei kutsutud tunnistajana rääkis endine haridusminister Tõnis Lukas, kuidas Tallinna linnavalitsus 2010.-2011. aastal asus vene gümnaasiume survestama, et nad tegutseks eesti keelele ülemineku vastu.

«Mina võtan sõna «survestama» poliitilises tähenduses, aga koolijuhtidel võivad olla hoopis tõsisemad hirmud,» arvas Tõnis Lukas.

Tema sõnul oli enne seda aega üleminek eestikeelsele õppele läinud sujuvalt, kõik Tallinna vene koolid olid saanud riigilt selleks toetust ja kinnitanud, et üleminek toimub. «2010. aasta lõpus ja 2011. alguses selgus aga ootamatult, et osal Tallinna koolidel pole võimalik eesti keelele üle minna,» rääkis Lukas. Tallinn hakkas intensiivselt vene koolide teemaga tegelema just siis, kui Yana Toom oli haridusvaldkonna eest vastutav abilinnapea, rääkis minister.

Lukas kuulis oma sõnul pealinna koolidirektoritelt, muuhulgas keelekümbluskoolide juhtidelt muret, et nemad tegeleks eestikeelse õppega intensiivsemalt, kuid linnavalitsus survestab neid hoopis ütlema, et nad ei saa eesti keelele üleminekuga hakkama.

Ehkki neil jutuajamistel otseselt Yana Toomi nime ei nimetatud, oli Lukase hinnangul kontekstis arusaadav, kes haridusküsimustes Tallinna linna esindab.

Yana Toomi kaitsja Üllar Talviste küsimuse peale täpsustas endine haridusminister, et peab sõna «survestama» all silmas seda, et venekeelsete koolide vastuseis eesti keelele üleminekule toimus kampaania korras. «Korraga saabusid nädala-paari jooksul Tallinna pooltelt venekeelsetelt koolidelt taotlused ülemineku edasilükkamiseks, kui varem polnud tulnud ühtegi taotlust aastate jooksul,» imestas Lukas.

«Mina võtan sõna «survestama» poliitilises tähenduses, aga koolijuhtidel võivad olla hoopis tõsisemad hirmud,» arvas Lukas.

Lukas kordas, et üleminek eesti keelsele õppele võeti eesmärgiks juba 1993. aastal, 2007. aastast hakkasid kehtima protsentuaalsed kohustus anda osa õppeaineid eesti keeles.

Kaitsepolitseiametit esindavad kohtus vandeadvokaadid Allar Jõks ja Carri Ginter ning kaebajat Yana Toomi Üllar Talviste ja Oliver Nääs. Samad esindajad istusid kohtusaalis ka Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti kaebuse arutamisel mõni nädal tagasi.

Haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare sõnul rääkis Toom kohtumistel koolides, et Eesti ühiskond ei võta vene lapsi niikuinii omaks ning nende vanematel tuleb mõelda oma laste tuleviku peale ja seista selle eest, et lapsed saaksid aineid õppida vene keeles, kirjutas DzD.ee.

Tema sõnul esines Toom emotsionaalselt, kohati vulgaarselt ning põhjustas oma jutuga massipsühhoosi: pärast tema esinemist hakkasid eestikeelsele õppele üleminekut pooldavad ja sellele vastu olevad lapsevanemad teemat omavahel arutama.

Käosaare sõnul hakati vene koolides kartma, et üleminek jätab palju inimesi tööta.

Käosaar ei nõustunud nimetama konkreetsete inimeste nimesid, kes oma töökoha pärast kartma hakkasid, kuid sõnas, et kõik koolijuhid kartsid oma tuleviku ja karjääri pärast.

«Koolijuhid hakkasid keelduma ajakirjandusele intervjuude andmisest.»

Käosaar rõhutas, et konkreetselt algas üleminek eestikeelsele õppele 2007. aastal ning nelja aasta jooksul ei ilmnenud probleeme, need tekkisid alles 2011. aasta märtsis.

Hageja advokaadi küsimusele, kas Toom siis survestas kooli hoolekogusid, vastas Käosaar, et koosolekul Juhkentali gümnaasiumis see juhtus ning sellest rääkisid talle koolijuhid.

«Toom kutsus kuulajaid üles eemalduma riigi üldiselt aktsepteeritud poliitikast haridusvallas,» lisas Käosaar.

Kaebus

Toom nõuab kaebuses kapo aastaraamatus teda puudutava teabe avaldamise õigusvastasuse tuvastamist ning soovib kohustada kapot kustutama või katma kinni aastaraamatu digitaalses versioonis sisalduv väide Toomi kohta ning avaldama aastaraamat uuel kujul kapo veebilehel.

Lisaks soovib Toom kohustada kapot kõrvaldama 2011. aasta aastaraamatu eksemplarid rahvusraamatukogust, Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja sisekaitseakadeemia raamatukogudest ning maakondade keskraamatukogudest ning asendada sealsed aastaraamatud uue versiooniga, mille trükkimist Toom samuti nõuab.

Viimaks tahab Toom kohustada kapot avaldama pressiteade, milles oleks ümber lükatud tema kohta esitatud valeväited.

Kaitsepolitsei aastaraamat 2011. aasta kohta ilmus tänavu 12. aprillil. Aastaraamat kirjutas Yana Toomi kohta järgmist: «[Eesti keelsele õppele]üleminekuvastase tegevuse võttis 2011. aasta riigikogu valimiste eel enda peale Tallinna abilinnapea haridus- ja kultuuriküsimustes Yana Toom. Koostöös Venemaa kaasmaalaspoliitikas osaleva Inimõiguste Teabekeskusega survestati Tallinna vene koole esitama linnavolikogule taotlusi jätkamaks vene õppekeelega ka pärast 2011. aasta 1. septembrit, mil venekeelsed gümnaasiumid pidid õpetama 60 protsenti õppeainetest eesti keeles,» kirjutas kapo aastaraamatus.

«Pärast Yana Toomi riigikokku siirdumist Tallinna abilinnapeaks saanud Kõlvart jätkas eelkäija üleminekuvastast tegevust, kuid lisas senisele avalikule tegevusele ka varjatud vastutegevuse. Kõlvarti eesmärk oli sealjuures koondada venekeelseid noori ja näidata nende vastuseisu,» kirjutas kapo aastaraamatus.