/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/09/17/1322870t1ha55c.jpg)
Norra poolt Afganistanile eraldatud abirahad pole värske raporti kohaselt pea kuidagi seal valitsevaid olusid parandanud ja on põhimõtteliselt raisku läinud, edastas eile kohalik uudisteagentuur NTB.
Raport: Norra abirahad pole Afganistani olusid parandanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümne aasta jooksul Afganistanile jagatud 5,4 miljardil kroonil on olnud äärmiselt tühine, kui mitte olematu mõju riigivalitsemisele ja sealsetele elutingimustele.
Arengukoostöö organisatsioon Norad koostas vastava hinnangu Norra võimuesindajate palvel. Norra välisministeerium kavatseb lähiaastatel Afganistani toetada veel 750 miljoni krooniga aastas.
Raportis otsiti vastuseid kesksele küsimusele - kas Norra on aidanud kaasa rahuprotsessi arengule, parema riigikorra kehtestamisele ja vaesuse vähendamisele. Noradi osakonnajuhataja hinnangul ei saa mingitest suurtest muutustest kuidagi rääkida, sest riigis valitseb üha üleüldine vaesus, möllab korruptsioon ja julgeolekuolukord on parimal juhul kehvapoolne.
Eile hommikul tapeti Afganistani politseinike rünnakus kaks ameeriklast, üleeile hukkus sarnases rünnakus kaks Briti sõdurit.
Afganistani julgeolekukontrolli loovutamine valitsusvägedele ja kohalikele korrakaitseüksustele edeneb jõudsalt ja on jõudnud pöördumatusse faasi, ütles augusti lõpupäevil NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülem kindral Wolf Langheld.
«Me oleme jõudnud nüüdseks faasi, kus julgeolekukontrolli üleandmine on tagasipöördumatu,» märkis kindral.
Kõik välisriikide lahingüksused peavad Afganistanist lahkuma 2014. aasta lõpuks, 13 aastat pärast USA sissetungi, kui kukutati karmikäeline islamistlik Talibani valitsus.