Rasmus Kagge: politseijuht Küüt mõnuleb populaarseima institutsiooni liidri rollis

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt. Foto: Toomas Huik

ETV ajakirjanik Rasmus Kagge leidis, et politsei peadirektor Raivo Küüt mõnuleb täna olukorras, kus tal on 85-protsendiline rahva toetus, ta on kõige populaarsema institutsiooni liider, prokuratuur juhib uurimist, prokuratuur pressiteadetes avastab kuritegusid, politseid ei paista enam kuskilt välja ning justiitsminister, siseminister ja ametkondade juhid on muutunud oma populaarsuse orjadeks, probleem ongi tema hinnangul selles, et Toompeal tegutsevad ametkonnad on liialt kinni statistika- ja populaarsusnumbrites ning nad ei tea, mis tegelikult toimub.

«See, mida sa Türi ja Paide kohta kuuled, meenutab mitte 1990. aastaid, vaid midagi sellist, mida ma polegi Eesti kohta varem kuulnud: politsei keeldub inimeste avaldusi vastu võtmast, kes on gängi käest peksa saanud, prokurör ei algata või lõpetab kriminaalasjad oportuniteediga, linna peal keset päeva antakse patrullpolitseinikule peksa, sellele ei järgne mitte midagi, inimesed jalutavad lihtsalt tuimalt sellest mööda, kohalik kriminaalpolitsei ülem on mees, kelle poeg on kaks korda kanepiga vahele jäänud, ja sellest kirjutatakse ajalehtedes, kes väidetavalt on justkui selle sama seltskonna üks «kliente», autosid pannakse põlema, autosse visatakse granaat, tormatakse kodudesse sisse, pekstakse kurikatega kodusid puruks, tänaval öösel antakse inimestele tappa – ja minu küsimus ongi täna see, et kuidas peegeldati seda Türi juhtumit, kus üks mees lasi teise maha?» küsis Kagge Vikerraadio saates «Rahva teenrid».

«Niipalju, kui mina tean, polnud see päris nii, nagu lehtedes räägiti, et üks mees lasi teise maha, ehk et see, kes avas tule, teda tuldi tapma, tulid kaks meest, kellest ühel oli kaasas kärbik, olukord eskaleerus sinnamaani, kus inimene «jooksis kokku» ja avas tule nende inimeste pihta, kes tulid teda tapma, see on pikem jada,» sõnas Kagge.

«On mingi grupp seltsimehi, kes võimutsevad toorelt kahes linnas, kelle vastu politseil ja prokuratuuril enam mingisugust võimu pole, kes vaatavad pealt, ei lähe enam isegi lähedale, eksole – leidus inimesi, kes julgesid neile vastu hakata ja kuna nad julgesid vastu hakata, siis hakati neile ka omakorda kätte maksma – on sellised «noored kuked», 20-30-aastased, keda samal ajal reguleerib ja juhatab selline Eestis tuntud allilmaliider eesnimega Meelis, kes omakorda allub jällegi Eesti ühele legendaarsemale allilmaliidrile Olegile,» rääkis Kagge.

«Kas Türi politseinikud on juba rivistatud üles Pagari tänavale või täna siis Kalevi kommivabrikusse Raivo Küüdi kabinetti, kus nad on pidanud müts peos selgitama, mida nemad tegid selleks, et olukorras, kus kümned inimesed pöördusid politseisse, selle grupi probleemi lahendamiseks, mida nemad tegid selleks, et seda gruppi kuidagi tasakaalustada, kas kohalik prokurör on juba käinud Norman Aasa juures kirjutamas 5-leheküljelist seletuskirja selle kohta, mida tema on teinud selleks, et asjad ei areneks sinnamaani, kus inimene ise, ohver ise haarab lõpuks relva kurjategijate vastu – vastus on ei, ei politseinik ega prokurör pole kuhugi välja kutsutud, kuna Paide-Türi piirkonda reguleerib Pärnu prefektuur, mis asub 110 kilomeetrit kaugemal, keskkriminaalpolitseid kui sellist ei eksisteeri, mis tegeleks organiseeritud kuritegevusega Eesti Vabariigis, nad tegelevad kuritegevusega, mis on piiriülene, kriminaalpolitsei, ma julgen tunnistada, on täna oma kunagise hiilguse absoluutne hale vari,» rääkis Kagge.

«Kas mäletate, täpselt aastat tagasi toimus Viljandis üks karm episood – noored pidutsesid tänaval, naabrid kutsusid politsei, neli politseinikku tulid kohale, ja need korrarikkujad tungisid politseinikele kallale, siis tuli eriüksus kohale ja nii edasi, ma võtsin eile lahti ühe osalise varasema kohtutee: kui ta oli 18-aastane, siis teda esimest korda karistati lubadeta avarii põhjustamise eest, ta sai 10 päeva aresti, see oli 2006. aasta oktoobris; 2007 mai: segas ja sõimas politseinikke – karistuseks kokkuleppemenetlus prokuröriga, 120 tundi üldkasulikku tööd; 2008 mai: kaks aastat vana politseitrahv maksmata, kohus paneb ta 15 päevaks aresti; 2008 mai: juhtis autot purjuspäi juba teistkordselt, kokkuleppemenetlus – tingimisi vangistus; 2008 oktoober: peksis mitu korda inimesele pudeliga pähe, kui ohver kukkus, peksis jalgadega edasi, teine episood: kakles ööklubi ees, kui turvamees tuli vahele, tungis talle kallale, kui appi tulnud politseinikud ta autosse pistsid, karjus, et tapab mendid maha, hüppas politseiautost välja, lõi turvameest rusika ja jalgadega ning ühe korra jalaga politseinikku – karistuseks kokkuleppemenetlusega 180 tundi üldkasulikku tööd; 2009 juuni: lubadeta sõit kehtiva karistuse ajal, karistuseks 20 päeva aresti, 2009 august: tungis kaks korda kallale ja andis peksa ühele ja samale inimesele, karistuseks kokkuleppemenetlus koos varasemate kehtivate karistustega liitkaristusena 420 tundi üldkasulikku tööd; 2010 september: kihutas 140 km/h autoga omamata juhiluba, karistuseks 10 päeva aresti; 2011 mai: peksis ühte meest jalgade ja kätega, karistuseks kokkuleppemenetlus 300 tundi üldkasulikku tööd; 2012 juuni on siis nüüd see viimane kohtuotsus: ründas ja peksis viie sõbraga neid korrale kutsuma tulnud politseinikke, seejuures ühel naispolitseinikul haarati kõrist ja lohistati teda 5-6 meetrit, teist politseinikku peksti nagu filmis, kaks hoidsid kinni ja Steven – nii on selle poisi nimi – tagus, kuniks politseinikul purunes ninaluu, seejärel sai politseinikult kätte tema teleskoopnuia ja peksis sellega ametnikku, peksis kolmandat, maha kukkunud politseinikku jalaga näkku, mõne aja pärast, kui politseinikud taganesid autodesse, jooksis Steven nende juurde, süles aiateibad, ning karjus tänaval viibivatele isikutele, et lööme need raisad maha, kuid rünne jäi lõpule viimata – mis te arvate, mis karistus oli – kokkuleppemenetlus ja tänu sellele, et tal olid varasemad karistused all, sai ta kaks aastat reaalset vangistust, kaks poissi said kaks aastat, ülejäänud said tingimisi,» kirjeldas Rasmus Kagge toimunut.

«See poiss on 24-aastane, ta on täna vanglas kangelane, ta tuleb välja, tema on ju «mendipeksja», ta on kolm korda politseinikke rünnanud – kas te kujutate ette, mida tähendas nõukogude ajal rünnak riigi ja miilitsa vastu, see oli miinimum 10 aastat ja siin on kokkuleppemenetlus, prokurör ei lähe isegi võimaluse peale – ma saan nendest politseinikest aru, kui nad kaks päeva pärast kohtuotsuse ilmumist kirjutasid lahkumisavalduse, sest milline motivatsioon mul üldse on midagi teha järgnevatel päevadel tänavatel, kui bandiite, kes saavad vanglas «paguneid juurde», karistatakse sellise karistusega – ja teine küsimus: mida tegi Raivo Küüt, et kaitsta politseimundri au, kas ta küsis riigi peaprokurörilt Norman Aasalt, kuidas on võimalik selline karistuspoliitika?» lõpetas Kagge.