Taksojuhi mõrvanud meeste süüdimõistmine jõustus lõplikult

Viktor Kabanov ja Andrei Karanets kohtus. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mullu kevadel Viljandimaal taksojuhi mõrvanud ja selle eest karmi karistuse saanud Viktor Kabanovi ja Andrei Karanetsi süüdimõistmine jõustus lõplikult, kuna riigikohus ei võtnud reedel nende kaitsjate kassatsioonkaebuseid menetlusse.

Tartu maakohus tunnistas tänavu veebruari lõpus Viktor Kabanovi (30) ja Andrei Karanetsi (25) süüdi mõrvas ja vargustes ning määras neist esimesele 20-, teisele aga 17-aastase vangistuse. Menetluskulude katteks peavad mõlemad süüdistatavad tasuma 7369,5 eurot.

Sellist karistust nõudis kohtualustele ka Lõuna ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa. Kabanovi kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann leidis, et tema kaitsealusele esitatud süüdistus ei ole tõendatud ning palus Kabanovi õigeks mõista. Karanetsi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Pille Toom leidis, et tema kaitsealuse süü vargustes on tõendatud, kuid palus Karanetsi õigeks mõista mõrvasüüdistuses, kuna viimane ei ole kannatanut löönud ning tema surma põhjustanud. Ühtlasi leidis Toom, et tema kaitsealuse saaks vastutusele võtta kuriteost mitteteatamise kvalifikatsiooni alusel.

Tartu ringkonnakohus tühistas aga 13. juunil osaliselt maakohtu otsuse ning seda mõlema süüdistatava süüditunnistamises ja karistamises tapmises piinaval ja julmal viisil. Ringkonnakohus mõistis nad selle süüdistuskvalifikatsiooni järgi esitatud süüdistuses õigeks, kuid mõlemad mehed jäid endiselt süüdi tapmises seoses röövimisega. Selle eest mõistis ringkonnakohus Kabanovile 17-aastase ja Karanetsile 15-aasatse vangistuse. Nimetatud karistused jäid liitkaristustena kaetuks mõlemale mehele varguste eest mõistetud karistusega ning jäid seega lõplikeks vangistusteks. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Maakohus leidis, et süüdistatavad panid tapmise toime piinaval ja julmal viisil, kuna kannatanul esinesid ohtrad vigastused, mille tekitasid talle süüdistatavad peksmise käigus ja mis olid elupuhused. Maakohus leidis, et taoliste vigastuste tekitamine on seotud suure valu põhjustamisena. Lisaks põhjendas maakohus nimetatud kvalifikatsiooni järgi süüditunnistamist sellega, et süüdistatavad tapsid kannatanu brutaalsel viisil, pekstes ta sisuliselt surnuks ja lisaks viskasid tema laiba tiiki. Erilist julmust näitas maakohtu hinnangul see, et kannatanu ei olnud tiiki viskamise ajaks veel surnud.

Ringkonnakohus leidis küll, et süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada lõpuleviidud tapmises, kuid leidis samas, et kriminaalasjas kogutud tõendite alusel ei ole kindlaks tehtud tapmine piinaval või julmal viisil. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt toimub kriminaalasja arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi.

Süüdistusaktist nähtuvalt seisnes tapmise piinav viis selles, et pekstes kannatanut pikema aja vältel, põhjustasid süüdistatavad talle suurt valu ja vaegusi. Kriminaalasjas ei ole kogutud muid tõendeid, mis lükkaksid ümber Karanetsi ütlused, et Kabanov lõi kannatanut ootamatult kiviga pähe, pärast mida viimane kaotas koheselt teadvuse. Kohtumeditsiini eksperdi arvamusega on kinnitamist leidnud asjaolu, et kannatanu kaotas teadvuse ja ei tundnud enam ka valu. Kriminaalasjas pole võimalik määratleda, mitu korda Kabanov kannatanut kiviga lõi enne viimase teadvusekaotust ning kas saadud löökide tagajärjel tundis kannatanu ka kestvat valutunnet ning kannatanu kägistamist ei ole süüdistusaktis käsitletud tapmise piinava viisina. Neil põhjustel leidis ringkonnakohus, et süüdistatavad tuleb kannatanu tapmises piinaval viisil õigeks mõista.

Tapmise julma viisina on süüdistusaktis käsitletud süüdistatavate poolt kannatanu tiiki viskamist, mille tagajärjel viimane uppus. Kohtumenetluses ei ole millegagi ümber lükatud Karanetsi ütlused, et mõlemad süüdistatavad pidasid kannatanud pärast taksost väljatirimist surnuks ning et kannatanu viskasid nad tiiki tapmise varjamiseks. Kuna süüdistatavad pidasid kannatanut tema keha tiiki viskamise hetkel surnuks, siis puudus süüdistatavatel tahtlus panna kannatanu tapmine toime julmal viisil. Sel põhjusel mõistis ringkonnakohus süüdistatavad ka selles süüdistuskvalifikatsioonis õigeks.

Karistuse mõistmisel leidis ringkonnakohus, et süüdistatavate süü suurus on piisav õigustamaks neile karistuse mõistmise üle sanktsiooni keskmise määra. Kabanovi suhtes kohus vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Karanetsi suhtes ei tuvastanud kohus raskendavaid asjaolusid. Samas avaldas Karanets oma ütlustes asjaolusid, tänu millele leiti sündmuskohalt kriminaalasja tõendamise seisukohalt olulisi asitõendeid. Kuna Karanets aitas erinevalt Kabanovist siiski teatud määral kaasa kuriteo avastamisele, on võimalik ringkonnakohtu arvates mõista talle kergem karistus kui kaassüüdistatavale. Lisaks arvestas ringkonnakohus Karanetsile karistuse mõistmisel asjaoluga, et toimepandud sõidukite salajase varguse katsete ja kütuse salajase varguse episoodides avaldas ta puhtsüdamlikku kahetsust.

Kuna aga ringkonnakohtu otsusega vähenes süüdistatavatele esitatud süüdistuse maht, siis pidas ringkonnakohus põhjendatuks vähendada maakohtu mõistetud karistust.

Tapmislugu hakkas hargnema mullu 24. aprillil, kui Viljandi politsei sai teate, et samal õhtul Viljandi bussijaamas kaks meest takso peale võtnud taksojuht on kadunud koos sõidukiga. Päev hiljem leidsid politseinikud Viljandimaal asuvast tiigist kadunud mehe vägivallatunnustega surnukeha.

Loetud tundide jooksul õnnestus Viljandi kriminaalteenistuse politseiametnikel välja selgitada isikud, keda kahtlustati mehe mõrva toimepanemises ning tema sõiduki röövimises. Kuna selgus, et Kabanov ja Karanets olid Eestist lahkunud, kuulutati nad rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.

28. aprillil peeti Saksamaal kinni üks ning järgmisel päeval teine kahtlustatav. Samuti leiti ka röövitud sõiduk.

Süüdistuse kohaselt tungisid mehed röövimise eesmärgil taksojuhile kallale kägistades ning pekstes teda. Lõpuks viisid süüdistatavad kannatanu Viiratsi vallas Vardja külas asuva tiigi juurde ning viskasid mehe vette. Pärast seda varastasid mehed Pärsti vallas Mustivere külas asuvast tanklast peaaegu 80 liitrit diiselkütust ning lahkusid röövitud sõidukiga Eestist.

Kohtueelse uurimise käigus kogutud tõendite alusel süüdistatakse samu mehi veel kahe sõiduki varguse katses. Süüdistuse kohaselt üritasid mehed ühte sõidukit varastada samal päeval enne mõrva toimepanemist.