/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2012/01/09/908042t1ha663.jpg)
Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul loodi erakondade rahastamise järelevalve komisjon parteide rahaasjade analüüsimiseks, mitte põhjendamatute poliitiliste avaldustega prokuratuuri koormamiseks.
Toobal: kontrollikomisjoni ei loodud prokuratuuri koormamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toobali sõnul leidis prokuratuur komisjonile täna saadetud vastuses, et Keskerakonna ja Midfieldi vahelise võla tasumise kokkuleppega ei loovutatud erakonnale ühtegi hüve, vaid sellega lisandus täiendav nõudeõigus Keskerakonna vastu.
«See tähendab, et võlgnevust ei saa käsitleda laenu ega annetusena, vaid tegemist on tasumata arvetega,» ütles ta partei pressiesindaja teatel ja lisas, et Keskerakond pole võlgnevust kordagi salanud ning on seda korduvalt ka komisjonile selgitanud. «Nüüd on selge, et komisjoni püüd leida antud asjas midagi kriminaalset kukkus läbi.»
Toobal avaldas arvamust, et peab tõstatama ka küsimuse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimehe Ardo Ojasalu pädevusest, arvestades näiteks seda, et komisjoni kirjavahetus prokuratuuriga on salastatud.
Nüüd on selge, et komisjoni püüd leida antud asjas midagi kriminaalset kukkus läbi.
Eile pöördus Toobal komisjoni poole teabenõudega, kus palus väljastada kogu kirjavahetuse prokuratuuri ja kaitsepolitseiga. «Arvestades komisjonis toimunut ja esimehe käitumist erinevate kirjade kinnihoidmisel ja salastamisel, siis on mul alust arvata, et Ojasalu on komisjoni nimel ka varem prokuratuuri ja kaitsepolitseiametiga suhelnud. Minu kahtluste kinnitamiseks või ümberlükkamiseks ma nimetatud teabenõude esitasingi,» ütles ta.
Riigiprokuratuur teatas täna, et ei hakka erakondade rahastamise järelevalve komisjoni avalduse alusel uurima Keskerakonna võlgnevusi partei kauaaegse koostööpartneri Paavo Pettai juhitava OÜ Midfieldi ees.
Komisjon viitas eelmisel nädalal prokuratuurile saadetud pöördumises Keskerakonna ja Midfieldi vahel tänavu jaanuaris sõlmitud kokkuleppele, mille järgi peab partei 349 277 euro suuruse võlgnevuse tasuma maksegraafiku alusel hiljemalt 5. juuniks 2013.
Komisjon leidis, et nii kokkuleppest kui osaliste käitumisest võib järeldada, et Midfield ja Keskerakond on kujundanud valimisreklaami teenusega seotud võla ümber laenuks. Erakonnaseaduse järgi võib erakond sõlmida laenulepingu ainult juhul, kui laenuandja on krediidiasutus ja laenamine toimub turutingimustel.
Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp märkis komisjonile täna saadetud vastuses, et võla tasumise kokkulepe on tõesti käsitletav muu võlakohustuse ümberkujundamisena laenuks, kuid mitte keelatud laenulepinguna erakonnaseaduse tähenduses.
Sepa sõnul ilmneb, et tehing ei vasta oma olemuselt erakonnaseaduses sätestatud annetuse kriteeriumitele. «Kokkuleppe kohaselt tunnistab Eesti Keskerakond oma varasemat võlga ja ühtlasi võlausaldaja ehk Midfield OÜ nõuet enda vastu ja kohustub selle tasuma teatud maksegraafiku alusel. Kokkuleppest ei tulene ühtegi täiendavat (nõude)õigust Eesti Keskerakonna kasuks ja Eesti Keskerakond ei vabane selle alusel ka ühestki senisest kohustusest,» osutas ta ja lisas, et tehinguga lisandus hoopis täiendav nõudeõigus Keskerakonna vastu.
Sepp lisas, et kuna tehinguga ei kasvanud Keskerakonna varad otseselt ega kaudselt ning erakond ei saanud enda kasutusse mingeid täiendavaid vahendeid, ei kahjustanud kokkulepe ka partei rahastamise allikate läbipaistvust. Seetõttu leidis tema sõnul prokuratuur, et kokkulepet ei saa pidada erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangu rikkumiseks karistusseadustiku mõttes.
Kontrollikomisjon viitas oma kirjas ka ajakirjanduses avaldatud kahtlustele, mille kohaselt on Midfield saanud viimastel aastatel Keskerakonna juhitavalt Tallinna linnalt mitmeid niinimetatud suunatud tellimusi, mis võivad olla Keskerakonna tasuks võlgu jäädud raha tagasi maksmisega viivitamise eest. Riigiprokuröri kinnitusel puudub aga ka selles küsimuses kriminaalmenetluse alus.
Sepa sõnul oleks menetluse alustamise korral tegemist teoreetilise kuriteokahtlusega, kuna võimalus, et Tallinna linna, Midfieldi ja Keskerakonna eelnimetatud suhted võiksid vastata mõne ametialase, varavastase või erakonna rahastamisega seonduva kuriteo tunnustele, oleks nendele andmetele tuginedes spekulatsioon.