Uuring: laste ligi homoseksuaalseid ei taheta

Õpetaja koolitunnis Foto: SCANPIX

Inimesi ei häiri, kui müügimees või arst on homoseksuaalne, küll aga kardetakse õpetajat, kes avalikult oma homoseksuaalsusest räägib, selgus Turu-uuringute AS-i läbi viidud uuringust.

Uuring näitas ühtlasi, et Eestis suhtuvad homodesse leebemalt nooremad inimesed ja eestlased, seevastu vanemad inimesed ja venekeelne elanikkond ei pea seda seksuaalvähemust vastuvõetavaks.

«On üllatav, et 29 protsenti ei osanud vastata küsimusele, kuidas ta suhtuks, kui tema laps oleks gei või lesbi. See näitab hüpoteetilisse olukorda seadmist, milles paljud ei oskaks enda käitumist määratleda,» rääkis uuringu läbi viinud Liis Grünberg Turu-uuringute AS-ist.

66 protsenti inimesi on nõus ostma müügimehelt, kelle kohta teab, et ta on avalikult gei või lesbi (seda poleks nõus tegema 21 protsenti) ja 54 protsenti oleks nõus külastama sellist arsti. «Mida kaugem kokkupuude on, seda leebemalt suhtutakse,» selgitas Grünberg.

«Kardetakse, et järgmine samm on laste ahistamine.»

Seevastu 51 protsenti tunneks end häirituna, kui tema lapse õpetaja oleks avalikult gei või lesbi. Selle taga on peamiselt eksiarvamused homode käitumise osas. «Kardetakse, et järgmine samm on laste ahistamine, mis tegelikult ei ole ju nii.» Grünberg lisas, et kui õpetaja on hea ja ise oma homoseksuaalsust väga ei rõhuta, ollakse tema suhtes leebemad, ent peljati just mõjutamist.

«Kardetakse, et homoseksuaalsus on midagi, mida inimesed levitavad ja võtavad omaks,» põhjendas Kari Käsper Tallinna Tehnikaülikoolist. «Kui koolides on avalikult homoseksuaalsed õpetajad, siis mõjutavad nad ka lapsi muutuma homoseksuaalseks, millel pole aga mitte mingisugust alust.» Arst või müügimeest ei peeta aga lastele nii suureks eeskujuks.

«Paljud (47 protsenti) ei lubaks ka vaadata lastel telesaadet või filmi, kus räägitakse homoseksuaalsusest. Eriti drastiline erinevus venekeelse elanikkonna seas – neist vaid 18 protsenti lubaks sellist filmi vaadata, eestlased selles nii ranged ei olnud,» rääkis Grünberg.

Samuti ei lubataks (52 protsenti vastanutest) mängida oma lastel kodus, kus on homoseksuaalsed vanemad.

«Kõik, mis puudutab lapsi, on eriti hell teema. Ilmselt selle taga on teadmatusest tekkinud barjäärid – arvatakse, et seksuaalvähemused on laste jaoks ohtlikumad kui tavalised inimesed,» rääkis Käsper.

Vanemad ja venelased sallimatumad

Kõige rohkem on ühiskonnas jätkuvalt neid, kes peavad homoseksuaalsust täiesti vastuvõetamatuks - 34 protsenti, pigem vastuvõetav on see 28 protsendile, pigem vastuvõetamatu 23 protsendile.

«Näeme, et eestikeelne elanikkond suhtub homoseksuaalsusse keskmisest positiivsemalt, sama on naiste puhul. Vastupidi – keskmisest vastuvõetamatum on see venekeelsele elanikkonnale ja meestele,» rääkis Liis Grünberg.

Kari Käsper ütles, et see, et Eestis vähemuses olev venekeelne elanikkond teise vähemusse halvasti suhtub, ei ole ebatavaline. «See on nähtus, mis varemgi uuringutest välja tulnud: see, et oled ise vähemuses, ei tähenda, et sa oled teiste vähemuste suhtes salliv.»

«Venekeelne elanikkond elab ka teistsuguses meediaruumis ja me teame, missugune suhtumine on Venemaal seksuaalvähemusse,» lisas ta.

Grünberg lisas, et kuna venekeelse elanikkonna seas on rohkem usklikke, võib see nende seisukohti rohkem mõjutada.

Kardinaalsed erinevused suhtumises on näha aga vanusegrupiti. «15-29-aastaste seas on rohkem neid, kelle jaoks on homoseksuaalsus täiesti või pigem vastuvõetav, vastupidine on aga olukord üle 50-aastaste seas.» 60-74-aastastest peab kolm neljandikku vastanutest homoseksuaalsust vastuvõetamatuks.

Homoseksuaalsust ei taluta peamiselt väärarvamuste tõttu. 28 protsenti pidas seda loomu- ja loodusevastaseks, ebatraditsiooniliseks ning 22 protsenti ebanormaalseks või ebameeldivaks.

Homoseksuaalsete inimestega on isiklikult kokku puutunud 19 protsenti elanikest. Perekonnas on keegi homoseksuaalne 1 protsendil, sõpruskonnas 11 protsendil ja töökaaslaste seas 12 protsendil vastanutest. Enamik homoseksuaalidest, keda teatakse, on seda avalikult ja vaid paar protsenti on neid, keda arvatakse olevat gei.

Uuringu esitlusel toodi ka välja, et viimase kolme aasta jooksul on suhtumine homoseksuaalsusse jäänud muutumatuks. Kari Käsper pidas seda ootuspäraseks tulemuseks, sest sotsiaalsed hoiakud muutuvad väga pikaajaliselt, hoolimata pidevast teavitustööst ja aruteludest.

«Selgitustööd ja võrdse kohtlemise edendamist tuleb teha pidevalt. On küll küsimus, kui palju on praegused tegevused jõudnud nende ühiskonna gruppideni, kes on kõige vähem sallivad. Võib-olla peame olema oma tegevuses targemad ja lähenema nendele, kellele rohkem vaja kampaaniaid suunata,» arvas Käsper.

Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS 15-74-aastaste elanike seas, küsitluses osales 1000 inimest.