Indrek Mustimets: poliitik kui keedunõu

Indrek Mustimets Foto: SCANPIX

Paarikümne aasta eest kirjutasin Postimehe veergudele arvamusartikli poliitik Vello Pohla käitumisest, kes lubas toona endale salamisi USAst tulirelva välja toimetamist. Võrdlesin toona Pohlat ühiskonna priimusega. Järgmisel päeval võttis Postimehe veergudel sõna (vist esimest korda) vana sepp Ivan Orav, kes manitses noort ajakirjandustudengit teadmatuses, öeldes, et kas ma siis ei tea, et priimus tähendab keedunõu!*

Teadsin siis ja tean ka nüüd. Võin paljusid poliitikuid südamerahus ühiskonna priimusteks kutsuda, kuid mitte Igor Gräzinit, kes nõudis raevukalt Reformierakonna telgi püstitamist põllumajandusmuuseumi korraldatud tõuloomalaadale («Gräzin nõuab laatadele erakonna telki», PM 6.09). Täna ütlen Gräzini kohta: ülekeev ja vilistav.

Kogenud poliitiku varasalve võiksid kuuluda enesevalitsemine ja väärikus. Lapsik jonnimine, üleolev targutamine ja ironiseerimine ning kõikjalt endale õiguse otsimine ja lubamine võib küll kogenud poliitikule ohtralt lõbu pakkuda, kuid kindlasti mitte inimestele, kellele ta sellega ülekohut teeb.

Erakonna telgi püstitamise üritus tõuloomalaadale on iseenesest juba pealkiri toredale lutsulikule jutustusele, rääkimata järelepärimise koostamisest põllumajandusministrile.