Külaelanikud võitlevad mõistmatute seeneliste-marjulistega

Üks paljudest puu otsa riputatud «surnud marjulistest». Foto: http://www.lahemaakkk.ee

Kuusalu vallas asuva Kalme küla elanikud on hädas seeneliste ja marjulistega, kes lagastavad metsasid ning pargivad kinni kohalike elanike sõiduteid.

Augusti lõpus riputasid külaelanikud puude otsa inimese moodi nukud, mille külles ka hoiatavad sildid, kirjutas Ida-Harjumaa nädalaleht Sõnumitooja. See aga ehmatas ja pahandas ka paljusi kohalikke elanikke.

Kalme külavanem Henn Pärn selgitas, et küla on aastaid pidanud võitlust ebakultuursete marja- ja seenekorjajatega. «Autod pargitakse teele ette, praht jäetakse metsa maha. «Eramaa» ja «Naabrivalve» sildid pole kedagi takistanud.»

«Meie küla kunstirahvas pakkus nüüd, et teeme häppeningi. Reedel, 31. augustil valmistati koos nukud ja pandi need üles. Kuid nägime, et neile, kellele see oli suunatud, ei tähendanud me sõnum midagi, ka eelmisel ja üle-eelmisel nädalavahetusel olid metsad autosid ning inimesi paksult täis, käituti nii, nagu seni. Külarahva seas on tekkinud elav diskussioon, mis meetoditega end kuuldavaks teha ja kuidas saavutada, et mõistetaks, me elame siin,» rääkis Henn Pärn.

Häppeningi idee algataja, keraamik Virve Kerm lausus, et tema hinnangul on Narva maanteelt Loksa poole algavad metsad kogu Eestis kõige populaarsemad ja enim külastatavad seenemetsad. «Kui hooaeg algab, on auto autos kinni. Masinad jäetakse meie koduteedele ette, kõnnitakse lausa õue. Ja mis kõige masendavam, kui metsas süüakse, jäetakse praht maha,» kirjeldas Kerm.

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et Eesti riigis on metsad vabad ja seened-marjad kõigile korjatavad, kui omanik ei ole siltidega teada andnud vastupidisest ega lisanud enda kohta teavet, et saaks ühendust võtta ja paluda metsaminekuks luba.

«Külal ei ole voli metsi kinni panna. On paratamatu, et meie vallas asuvaid metsi külastatakse pooleteise-kahe kuu jooksul väga intensiivselt, ning ka reostatakse. See on kultuuriküsimus. Inimsuuruses nukkude ülesriputamine ületab aga taluvuspiiri,» ütles Kirtsi.

Sild ja tee lagunevad

Kalme küla asub Loksa maanteest mõni kilomeeter ida poole. Loksa teelt saab sinna sõita mööda Vana-Narva maanteed, mis tuleb Kolga poolt otse üle Loksa maantee. Kolgakülast viib Kalme külla vallatee – kortermajade juurest Kõnnu poole.

Kahte suuremat teed ühendab Samblapõllu eratee, mis möödub mitmest kodust, ning hulk väiksemaid metsateid.

Kõige suurem mure on külarahval Samblapõllu teega, millel asuv sild üle Pärlioja on suure koormuse tõttu lagunemise äärel. Ka tee vajab täitmist. Eriti hulluks läheb siis, kui tuleb vihma, seenelised sõidavad edasi-tagasi, pori lainetab.

Kalme elanik Kadri Seeder rääkis, et külaelanikud otsustasid saata vallamajja kirja ja paluda esmalt nõu, kuidas sild ja tee korda saada ning mil viisil piirata neil liiklemist. «Oleme valmis enda kulul silla ja tee remontima. Samas võiks olla see tee siiski avalikus kasutuses, prügiauto ja tuletõrje peavad pääsema ligi.»

Külavanem Henn Pärn lisas, et kogukond on oma küla metsi hoidnud puhtana ja ka talgute käigus puhastanud. «Meil on õigus ühiskonnale teadvustada, et metsi ei tohi lagastada. See on omandi kaitse ja puutumatuse ning ühiskonna vastutuse ja kohustuste küsimus. Külakoosolekul läks vaidlus käremeelseks. Nõukogudeaegsetel inimestel on säilinud hoiak, et kannatame välja. Nooremad, kes on tulnud külla elama, et saada linnakärast rahu, on teist meelt.»