/nginx/o/2012/02/02/937858t1h4aa1.jpg)
Sotsiaalminister Hanno Pevkur märkis vastuses riigikontrolli kriitikale soodusravimite hüvitamise kehva korralduse kohta, et muudatusteks selles vallas on tarvis põhjalikumaid analüüse kui riigikontrolli audit.
Pevkur: seadusmuudatusteks on riigikontrolli auditist vähe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontroll leidis värskes auditis, et riigi tegevus soodusravimite hüvitamise korraldamisel ei ole olnud tulemuslik ning seetõttu maksavad patsiendid ravimite eest aastas umbes 7 miljonit eurot rohkem kui peaks.
Olukorra parandamiseks soovitas riigikontroll sotsiaalministril algatada seaduse muudatus, et ravimite hulgimüügiga tegelev ettevõte ei võiks otseselt ega kaudselt omada apteeki. Praegu domineerib aga Eestis ravimite hulgimüügiturul kaks hulgimüüjat, kelle käes on üle 80 protsenti hulgimüügiturust ja need samad firmad on ka paljude apteekide omanikud ja enamiku varustajad.
Samuti tuleks määrata täpsed eesmärgid, kui suur peab olema toimeainepõhiste retseptide osakaal 2013. aasta lõpuks ning kohustada terviseametit selle eesmärgi täitmise üle järelevalvet tegema.
Lisaks võiks riigikontrolli hinnangul kehtestada patsientide teadlikkuse ja valikuvõimaluste suurendamiseks nõude, mille kohaselt peab apteek patsiendile ravimit müües näitama kogu sama toimeainega ravimite nimekirja koos hindadega, soodustuse määraga ning sellega, kui palju iga konkreetse ravimi ostmine patsiendile maksma läheb.
Parandada tuleks ka ravimite soodusnimekirja lisamise protseduuri ja selle kiirust ning lükata edaspidi tagasi ravimite soodusnimekirja lisamise taotlused, mis on esitatud ebakorrektselt või puudulikult. Samuti tuleks kehtestada täpsed tingimused, mis juhul tehakse ravimikomisjonile laekunud taotluse kohta negatiivne otsus ning millistel juhtudel positiivne otsus tingimustega.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas riigikontrollile, et «enne, kui lisada ravimiseadusesse apteekide omanikeringi uued piirangud, tuleb teha põhjalikumad analüüsid, kui seda on käesolev audit.» Samas möönis ta, et kehtivate piirangute eesmärgi ja selle täitmiseks kehtestatud meetmete vastavust tuleks analüüsida ning tegevusloa omamisega seotud piiranguid ajakohastada.
Sotsiaalminister teatas ka oma vastuses, et pole saanud seni toimeainepõhiste retseptide osakaalu eesmärke seada, kuna selleks pole olnud vajalikku infot.
Minister ei pidanud ka vajalikuks juurutada patsientide huvide kaitseks apteekritele kohustust näidata kõiki ravimeid koos hindadega patsientidele, kuid arvas, et selle üle võiks patsientide esindusorganisatsioonidega läbi rääkida.
Pevkur ei näinud ka võimalusi menetlusaegu lühendada, sest nagu müügilubade taotluste, nii ka ravimite hüvitamise taotluste menetlusaeg ei sõltu mitte ainult menetlejast, vaid oleneb ka taotlejast. «Kuigi müügilubade taotluste menetlemiseks tasutakse riigilõivu, mis peab taotluse menetlemise kulud katma, rahastatakse sellest veel ka ravimiameti muud tegevust. Lisaraha ravimiametile on taotletud, et saaks kasutada riigilõivudest saadut vaid taotluste menetlemiseks. Ravimite hüvitamise menetlemiseks pole tasu üldse ette nähtud. Sotsiaalminister ei näe menetlusaegade lühendamiseks muud võimalust kui lisaraha hankimine.»
Riigikontroll leidis värskes auditis, et riigi tegevus soodusravimite hüvitamise korraldamisel ei ole olnud tulemuslik - suur osa ravimeid kirjutatakse välja raviminime järgi, ravimid on kallimad kui mitmetes teistes riikides ning patsiendi omaosalus ravimite ostmisel on üks Euroopa suuremaid. Selle põhjusteks peab riigikontroll ebapiisavat konkurentsi ravimiturul, aga ka arstide soovimatust välja kirjutada toimeainepõhiseid retsepte ning riigiasutuste suutmatust tagada tõhus järelevalve apteekrite ja arstide töö üle.