Parlamendikomisjonid toetavad Tederi ettepanekul erakooliseaduse muutmist

Foto: Peeter Langovits / Postimees

Parlamendi põhiseaduskomisjon ja kultuurikomisjon toetavad õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekut muuta erakooliseadust, mis lubab avalikule võimule kuuluvates eragümnaasiumides nagu Tallinna vene lütseum anda võõrkeelset haridust ega taga seega eestikeelse õpetuse piisavat kättesaadavust.

Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Rait Maruste ütles Postimehele, et komisjon otsustas teha riigikogu täiskogule ettepaneku õiguskantsleri seisukohtadega nõustuda ja asuda seadust muutma.

Samuti soovitab õiguskantsleri ettepanekut toetada riigikogu kultuurikomisjon. Komisjoni reformierakondlasest esimees Urmas Klaas märkis, et kui kehtivad seadused ehk erakooliseadus ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadus võimaldavad trikitada ja kohalikel omavalitsustel hiilida kõrvale eesti õppekeelele ülemineku nõudest, mis seadustati esmakordselt juba 1993. aastal ja ei taba kedagi ootamatu välguna, siis tuleb seadust muuta ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Riigikogu täiskogu ette jõuab õiguskantsleri suvel tehtud ettepanek neljapäeval, mil saadikutel tuleb hääletusel otsustada, kas hakata seadust muutma või mitte.

Õiguskantsler analüüsis Tallinna vene lütseumi loomise järel õppekeele valikuvabaduse regulatsiooni erakooliseaduses ning jõudis seisukohale, et seadus pole põhiseadusega kooskõlas. Tema sõnul lubab seadus riigile ja omavalitsustele kuuluvates eragümnaasiumides õpetada ükskõik mis keeles ning seda eelneva kontrollita, kas võõrkeelse hariduse andmisel on tagatud põhiseaduses sätestatud igaühe õigus eestikeelsele õpetusele.

Teder selgitas ettepanekus, et erakooliseaduse kohaselt võivad riik ja kohalikud omavalitsused asutada erakoole, kus kooli pidaja valib ise õppekeele. Seadusega jäetud vabaduse kasutamine läheb tema hinnangul aga põhiseadusega vastuollu.

Tema sõnul on riik tulenevalt põhiseadusest õigustatud ja kohustatud tagama igaühele eestikeelse õpetuse andmise ulatuses, mis annab inimesele keele näol tööriista enda elu ja ühiskonnaelu korraldamisel.

«Selle kohustuse peavad Eestis elavate inimeste ees võrdselt täitma nii seadusandlik ja täitevvõim kui ka kohalikud omavalitsused. Seepärast on seadusandja kohustatud looma õigusraamistiku, mis tagaks eesti keeles õppimise võimaluse igaühele, olenemata sellest, kas riik või kohalik omavalitsus annab haridust avalik-õiguslikus või eravormis,» ütles Teder ja lisas, et täitevvõim ja omavalitsused peavad omakorda seadusest juhinduma ja tagama põhiõiguse realiseeritavuse.

Eesti õppekeelele üleminek seadustati juba 1993. aastal, ehkki hiljem pikendati selleks ette nähtud üleminekuaega. 2010. aasta juunis võttis riigikogu vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, mille järgi on gümnaasiumi õppekeel üldjuhul eesti keel. Sellest reeglist saab teha põhjendatud erandeid valitsuse loal.

Tallinna ja Narva linnavolikogu taotlesid erandi tegemiseks lube, kuid enamik taotlustest jäeti rahuldamata. Seejärel otsustas Tallinna linnavolikogu kasutada erakooliseaduses ette nähtud võimalust ning asutas Sihtasutuse Tallinna Vene Lütseum, et minna eesti õppekeele nõudest mööda ning jätkata linna toel gümnaasiumihariduse andmist vene keeles. Sama võimalust on lubanud kasutada ka Narva.

Riigikogu suures saalis tuleb neljapäeval arutlusele õiguskantsleri teinegi ettepanek, kus ta soovitab muuta kodakondsuse seadust, et erandjuhtudel saaks kodakondsuse taotlemisel nõutava püsivalt riigis elamise perioodi hulka arvestada ka töö tõttu Eestist eemalviibimise aja. Põhiseaduskomisjon otsustas ka seda ettepanekut toetada.