/nginx/o/2012/09/10/1312022t1h99a8.jpg)
Mare Vint on kunstnik, kes pealtnäha väga vähe muutub. Ei midagi uut, aga süvenev küpsus küll. Kaubamärgiks muutunud ideaalmaastikud, mis mõjuvad nagu mingist keerulisest stiliseerivast tarkvarast läbidestilleeritud fotod. Või siis pigem mälupildid kohtadest, mida päris sellisel kujul pole olemas, pole kunagi olnudki. Või unistused valgusest, rahust ja idüllist – ma ei suuda meenutada ühtki tema tumedatoonilist või sünget pilti. Või alateadvuse loodud omamütoloogia personaalsest ideaalmaailmast?