/nginx/o/2012/09/04/1299222t1hb6a4.jpg)
Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel rääkis Postimehele, et kuigi betoontee on asfaltteest vastupidavam, on ta selle linna sobivuse suhtes skeptiline, kuna linnas tuleb erinevate kommunikatsioonitrasside tõttu aegajalt teid lahti kaevata.
Insener Arvo Tinni rääkis laupäevases Postimehes, et tema arvutuste järgi on betoonteed pikemas perspektiivis odavamad kui asflatteed, kuna nad on vastupidavamad. Ta tõi näiteks, et Austraalias maksab betoontee hooldus 20 aasta peale kolm dollarit ruutmeetri kohta, kuid asfalttee hooldus 55-65 dollarit ehk 20 korda rohkem. Ka arvestades betoontee kõrgemat ehitushinda, olevat 20 aasta peale see asfalteest ikkagi odavam.
Teatavasti on Tallinnal probleeme teede korrashoiuga. Kas poleks mõistlik teha korraga suurem väljaminek ja ehitada betoonteid, millele ei teki roopad ja mida ei pea nii sageli remontima?
«Teede all on igasuguseid kommunikatsioone ja pahatihti on nad erineva vanusega ja neid on vaja remontida,» vastas Koppel. Seetõttu peab teid aegajalt lahti kaevama ja Koppeli sõnul oleks betoontee taastamine asfaltteest oluliselt keerulisem. Näiteks on seal sees armatuur ja raske on hiljem sama tugevust saavutada.
«Teine asi on naelkummid, mis kulutavad teed mehaaniliselt,» lisas Koppel. Kui asfaldit annaks sel puhul freesida, siis betooniga nii teha ei saa. «Nii, et mina olen pigem skeptik.»
Ka olevat linn küsinud aastaid tagasi selle teema kohta arvamust TTÜ-lt, kust leiti, et betoonteed pole linnas mõistlik mõte.
Koppel rääkis, et uute teede ehitamisel on hind paljuski määrav, kuid vastupidavus tuleneb projekteerimise normidest. Põhiteed, näiteks Vabaduse pst ja Järvevana tee, peaksid ilma remondita vastu pidama 5-7 aastat.
«See on see, kus tuleb täielikult uus kate teha, aga linna rahastusvõime on... sellega ei tule me kuidagi toime,» rääkis Koppel. «Meil on ka tänavaid, kus pole 40 aastat ülekatet tehtud.»
/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)