/nginx/o/2012/09/10/1310938t1hb3e2.jpg)
Riigikogu esimees Ene Ergma rõhutas täna parlamendi sügisistungjärgu avaistungil, et põhiseaduslike asutuste koostöö peab rajanema vastastikusel austusel ning seetõttu pole näiteks ministri parlamenti alavääristav seisukohavõtt riigikogu poolt vaadatuna kohane.
Ergma tänas istungjärgu avaistungil peetud kõnes Põhiseaduse Assamblee liikmeid, kelle loodud põhiseadus on Eestit hästi teeninud, võimaldanud minna käsumajanduselt üle turumajandusele ja saada demokraatlikuks põhiseadusriigiks, kus austatakse ja kaitstakse põhiõigusi ning toimib avaliku võimu kohtulik kontroll.
Tema sõnul ei osanud keegi, ka põhiseaduse loojad ilmselt unistadagi, et 12 aastat hiljem ühineb Eesti Euroopa Liiduga ja selle tõttu tuleb täiendada põhiseadust, ning samuti ei osanud nad aimata, et aastal 2012 oleme silmitsi finantssüsteemi kriisiga, mis nõuab uut lähenemist ja võib-olla ka põhiseaduse muutmist. «Nõustun nende ekspertidega, kes leiavad, et kui tahame säilitada põhiseaduse kui autoriteetse ja toimiva Eesti riigi alusdokumendi, tuleb meil hinnata, kas põhiseadus ikka kajastab adekvaatselt praeguseks kujunenud riigiõiguslikku tegelikkust,» lausus ta.
Ergma märkis, et euroopaliku demokraatliku riigi kujunemine ei olnuks võimalik põhiseadusega loodud institutsioonide sujuva koostegutsemiseta, ehkki arusaamad koostööst ja võimujaotusest ei ole alati ja kõiges kokku langenud. «Näiteks meenuvad põhiseaduse kehtivusaja esimestest aastatest mitmel korral riigikohtuni jõudnud vaidlused riigikogu ja presidendi pädevuspiiridest. Ometi on need aidanud korrastada institutsioonide suhteid ja tugevdanud põhiseaduslikku korda,» sõnas ta.
Riigikogu esimees pidas ülimalt oluliseks, et põhiseaduslike asutuste koostöö rajaneks vastastikusel austusel. «Riigikogu poolt vaadatuna ei ole kohane näiteks valitsusliikme parlamenti alavääristav seisukohavõtt. Ma ei taha öelda, et riigikogu ei tohi arvustada, kaugel sellest. On võimalik oponeerida poliitilisi initsiatiive ja kritiseerida vastuvõetud otsuseid, on võimalik taunida teatavaid käitumis- või teguviise, tendentse, kuid seda kõike tuleb teha rahvaesinduse väärikust alandamata,» ütles Ergma.
Tema sõnul on parlament kriitikaks lihtne sihtmärk, sest see on kogu, kus esindatakse erinevad seisukohti ja ettekujutusi riigi arengust ja rahva huvidest, kus vaieldakse ja kus toimub poliitiline võitlus mitmesugustes vormides. «Parlament koosneb inimestest, kes nagu kõik teisedki võivad eksida. Head kolleegid, meil tuleb meeles pidada, et parlamendi liikmetele suunatud ootused on kõrgemad ja iga saadiku eksimus jätab varju kogu riigikogule,» lausus ta.
Ergma lisas, et ei tohiks siiski unustada, et tegemist on põhiseaduse kohase keskse demokraatliku institutsiooniga. «Ka riigikogu pihta lastud kujundlik väljend, mis esmapilgul paistab tabav ja vaimukas, võib pikemas perspektiivis hakata oma elu elama ja kahjustada kogu demokraatlikku süsteemi,» ütles ta riigikogu sügisistungjärgu avaistungil.