Aserbaidžaan ja Armeenia taovad sõjatrumme

Just kodumaale saabunud leitnant Ramil Safarov Aserbaidžaani pealinnas Bakuus Märtrite alleel memoriaali juurde lilli viimas. Foto: AP/Scanpix

Vangi mõistetud Aserbaidžaani mõrvari vabastamine pingestas möödunud nädalal tugevalt Armeenia ja Aserbaidžaani niigi keerulisi suhteid ning analüütikud hoiatavad, et konflikt võib sõjani viia.

31. augustil saatis Ungari Armeenia leitnanti tapmise eest eluaegset karistust kandnud Aserbaidžaani ohvitseri kodumaale tingimusel, et mees seal karistuse kandmist jätkaks.

Kui leitnant Ramil Safarov aga kodumaale jõudis, andis Aserbaidžaani president talle kohe armu ja ta vabastati. Armeenia katkestas selle peale Ungariga diplomaatilised suhted ning ütles, et Kagu-Euroopa riik tegi Safarovi kodumaale saatmisega suure vea.

Üle 20 aasta kestnud pinged

Mõrvarile armu andmine puhus taas lõkkele pinged, mis on kahe riigi vahel valitsenud juba üle 20 aasta. 1988. aastal puhkes aserite ja armeenlaste vahel Mägi-Karabahhi piirkonna pärast relvastatud konflikt, milles hukkus umbes 25 000 inimest. Riigid sõlmisid 1994. aastal vaherahu, kuid diplomaatilisi suhteid pole kahe riigi vahel siiani. Mägi-Karabahhi piirkonda kontrollivad Armeenia toetatavad jõud.

Möödunud nädalal pöördus ülejäänud maailma pilk kahe riigi vahelisele konfliktile, kui Armeenia president teatas valmisolekust Aserbaidžaaniga sõtta minna. «Me ei taha sõda, aga kui peame, siis võitleme ja võidame. Me ei karda mõrtsukaid, isegi kui neid kaitsevad riigijuhid,» ütles president Serž Sargsjan uudisteagentuurile AFP.

Armeenia pealinnas Jerevanis tegutsev analüütik Richard Giragosian ütles New York Timesile, et riigid ei soovi tõenäoliselt sõdida, kuid sündmuste arenedes võib see juhtuda. Armeenia opositsioonipartei Pärand tegi möödunud nädalal ettepaneku tunnustada Mägi-Karabahhi iseseisvust, mis tähendaks aastaid kestnud läbirääkimiste täielikku läbikukkumist. Mõttekoja Center for Strategic and International Studies ametniku Sergei Markedonovi sõnul võib süvenev konflikt viia võidurelvastumiseni.

Nädal enne Safarovi vabastamist kirjutas Ungari meedia, et riik peab Aserbaidžaaniga läbirääkimisi kahe kuni kolme miljardi euro suuruse laenu osas. Ungari peaministri sõnul pole kahe riigi vahel mingit salajast tehingut ning et Ungari käitus vastavalt rahvusvahelistele seadustele.

Safarovi vabastamisele reageeris kõige kiiremini USA, teatades, et Washingtoni ametnikud on aset leidnud sündmusest väga häiritud ja sügavalt mures.

«Me andsime Aserbaidžaani võimudele teada, et oleme pettunud Safarovi vabastamise pärast,» ütles riikliku julgeolekunõukogu esindaja Tommy Vietor CNNile. «See tegu takistab piirkondlike pingete vähendamist ja lepitamist.» Aserbaidžaan on USA jaoks tähtis partner, sest riigist sai araabia kevade ajal USA-le ja teistele lääneriikidele tähtis naftaeksportija ning NAT­O kasutab Aserbaidžaani lennuväljasid Afganistani varustamiseks. Lisaks on Iraani tuumaprogrammi tõttu riigi strateegiline asukoht tõstnud Aserbaidžaani tähtsust Obama administratsiooni silmis.

Armeenia tähtis partner Venemaa mõistis möödunud esmaspäeval hukka Safarovi üleandmise Aserbaidžaanile ja tema vabastamise. «Me usume, et nii Aserbaidžaani kui ka Ungari teod kahjustavad rahvusvaheliste vahendajate püüdlusi piirkondlik olukord maha rahustada,» ütles välisministeerium oma pressiteates.

NATO tunneb muret

Armeenia peamisel relvadega varustajal Venemaal on endises Nõukogude Liidu vabariigis sõjaväebaasid. Pärast sel aastal pingestunud Aserbaidžaani ja Armeenia suheteid kasvas piirkonnas ka Vene sõjalennukite lendude arv. Lisaks teatas Venemaa juunis, et kahekordistab Armeenia loodeosas asuvas Gjumri sõjaväebaasis sõdurite arvu.

Neljapäeval Armeeniat külastanud NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen väljendas Safarovi vabastamise pärast muret ning ütles, et kuritegu ei peaks ülistama. «Armu andmine kahjustab usaldust ega aita rahuprotsessi edenemisele kaasa,» ütles ta BBC-le. «Aserbaidžaani häbiväärne tegu seab ohtu Lõuna-Kaukaasia julgeoleku.» Päev hiljem Aserbaidžaani külastades kutsus ta kahte riiki üles dialoogi alustama ja koostööd tegema.

Rahvusvahelise Kriisirühma ametnik Sabine Freizer ütles, et maailma suurjõud jälgivad olukorda väga hoolikalt. «Nii USA, Venemaa kui ka Euroopa ametnikud arvestavad sellega, et konflikt liigub halvemuse poole,» lausus ta CNN-i­le. «Selle peatamiseks tuleb midagi ette võtta.»

Carnegie Rahvusvahelise Rahu sihtasutuse Kaukaasia-eksperdi Thomas de Waali sõnul võib uus sõjaline konflikt endaga kaasa tuua ka maailma suurjõudude sekkumise. «Kui süngest olukorrast midagi positiivset leida, siis võib selleks olla rahvusvahelise üldsuse suurem tähelepanu uuele Aserbaidžaani-Armeenia konfliktile Mägi-Karabahhis,» kirjutas de Waal. «Safarovile korraldatud vastuvõtt näitab, et olukord liigub pigem sõja kui rahu poole.»

Mõrtsukast sai kangelane