/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2010/09/15/432917t1h1a39.jpg)
Eesti lõimumispoliitika on Euroopa liberaalsemate seas ning siin pole näha märke vähemuste jõuga assimiliseerimisest, ütles BNSile antud usutluses noorteühingu «Avatud Vabariik» esimees Jevgeni Krištafovitš.
Krištafovitš: Eesti lõimumispoliitika on Euroopa liberaalsemate seas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krištafovitš sõnas, et Eestis pole näha mingeid märke vähemusrahvuste jõulisest assimileerimisest, kas siis, kui võrrelda Eestit nende Euroopa riikidega, kus ametlikult samuti assimileerumist ei ole. Ta tõi näiteks Prantsusmaa, mis on väga üheselt ükskeelne riik ja kus valitseb üks kultuur, kuid seda ei ei peeta vähemusi assimileerivaks riigiks.
«Arvestades seda, kui palju võimalusi on Eestis rahvusvähemuste kultuuride arenguks loodud, kuulub Eesti selles vallas Euroopa liberaalsemate lõimispoliitikaga riikide sekka,» hindas ta.
Krištafovitši hinnangul on praeguste probleemide juured nõukogude ajas, kus riigi keskne rahvas olid venelased. Ta nentis, et Eesti taasiseseisvudes olukord muutus, kuid samas oli palju neid, kes ei mõistnud uut tegelikkust ning nad kapseldusid, luues endale «geto». «Selle geto seinad muudkui kasvavad, geto ise aga muutib üha suletumaks ja kontsentreeritumaks,» sõnas Krištafovitš.
«Inimlikult saan ma sellest aru,» sõnas Krištafovitš. Tema sõnul tuleb samas mõistusega aru saada, millised on Eesti riigi sihid ning lõimumispoliitika eesmärgid. Tema sõnul on Eesti «ainus väike maalapp, kus eestlased saavad arendada oma kultuuri ja ja oma keelt». Krištafovitši sõnul on eesti kultuur võrreldes vene kultuuri või mõne teise suurema rahva kultuuriga väike ning võitleb püsimajäämise nimel.
«Eestlastel on teisigi muresid, kui vähemusrahvuste kultuuride arendamine, sellega peavad vähemused ise tegelema,» ütles ta.
Krištafovitši sõnul on rahvusvähemuste kulutuuride arendamine äärmiselt oluline, kuid see on esmajoones vähemuste endi, mitte riigi ülesanne.
«Riik võib aidata ja aitabki väga palju. Kui Eesti riik ei sooviks aidata teiste rahvuste kultuuri edendamist, teeks riik selleks palju vähem,» sõnas noorteühingu «Avatud Vabariik» esimees. «Ja see kusjuures ei oleks põrmugi ebaviisakas ega oleks ka vastuolus kõikvõimalike rahvusvaheliste kohustustega,» nentis ta.
Krištafovitš tõi näiteks Vene teatri. Tema hinnangul ei tunne kohaliku venekeelse kogukonna esindajad teatri käekäigu vastu huvi ning etendused lähevad pooltühjadele saalidele, samas kulutab Eesti riik suuri summasid, püüdes teatrit vee peal hoida. «Aga mida teha, kui see [Vene teater] pole isegi kohalikele venelastele eriti vajalik,» sõnas ta. «Nii et süüdistada Eesti riiki soovis assimileerida venekeelset elanikkonda on täeisti põhjendamatu ja ebaõiglane,» ütles Krištafovitš.