Koolis kohustuslik loovtöö nõuab kulutusi ka lastelt

Kunstitund Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Uue õppekavaga pandi põhikooli viimastele klassidele kohustus koostada loovtöö, mis on ka põhikooli lõpetamise tingimuseks, ent töömahuka ja sageli ka kulutusi nõudva ülesande täitmiseks riik koolidele lisaraha ette näinud ei ole.

Ehkki loovtöö võib teha ükskõik millises aines, on selle pärast eriti mures kunstiõpetajad, sest nende aines eeldab töö tegemine sageli kallite kunstimaterjalide ostmist, mis tähendab väljaminekut lapse perekonna kukrust.

Lisaks puges õppeaasta alguse eel aruteludesse nii kunstiõpetajate suvekoolis kui kirjavahetustes mure, et paljudes koolides ei tasustata õpetajaid eraldi loovtöö juhendamise, retsenseerimise ja hindamise peale kuluva aja eest.

Tallinna ühisgümnaasiumi kunstiõpetaja Liia Jung ütles Postimehele, et kui 11. klassis kohustuslike uurimustööde puhul jääb peamiseks kuluks köitmine ja koopiate tegemine, siis põhikooli õpilase loovtöö kunstis võib tähendada juba märkimisväärseid kulusid. «Värvid, kartongid, muud materjalid, pluss ka lühike kirjeldus töö kohta tuleb panna viisakalt kaant - see on rahaline kulu perele.»

«Kui on öeldud, et põhikoolis võimaldatakse kogu õpe lastele tasuta, siis nii see ei ole. Me ju kõik teame, kuidas meil tulevad kunstivahendid kooli – ikka ise lapsed toovad,» lausus õpetaja.

Koolide eelarve on nii pingeline, et vaevalt suudetakse õpetajatele antud tundide eest maksta. «Rääkimata sellest, et viimased kolm aastat vähemalt me ei saa osta paberit kooli dekoreerimiseks, tundide läbiviimiseks, värve, pintsleid. Muidugi, koolidirektorid kuskilt kübekese «välja kirjutavad», aga eraldi raha eelarves selleks pole.»

«Uus õppekava ütleb meile ilusaid asju: me teeme keraamikat, graafikat, meil on põletusahjud, graafika trükipressid, arvutid kunstiklassis – meil on sinna nii ilus pilt kirjutatud kokku, mis on enamikes koolides lihtsalt unistus,» nentis kunstiõpetaja kroonilist rahapuudust. 

Loovtöö võib olla uurimus mingis kindlas aines või mitme aine lõimimisel. «Näiteks muusika ja kunsti lõimimisel teevad moešõu, pärast ürituse korraldamist kirjeldavad tööprotsessi, põhjendavad ja teevad kokkuvõtte. Või siis kunsti loovtööna uurivad arvutigraafika kujundamisvõimalusi, teevad ise ka praktilise töö ja vaatavad lisaks tänapäeva kunstnikke, kes samasuguse alaga tegelevad,» tõi Jung näiteid.

Juhendamine omast tahtest

7. klassi õpilased peavad kevadel valima loovtöö teema ning 8. klassis selle ette valmistama ning kevadel kaitsma. Jung ütles, et kui gümnasiste suudab ta juhendada maksimaalselt viis, siis põhikooli õpilaste juhendamine on veel keerulisem ja vajab rohkem aega.

Juhendada tuleb põhimõtteliselt oma vabast ajast. «Eelmisel aastal direktor sai juhendamise eest tibake lisatasu maksta, aga see ei väärtusta kõrgharidusega, kogemusega inimese tööd. See on lugupidamatus riigi poolt,» põrutas Jung.

Tema hinnangul oleks elementaarne, et loovtööde juhendamiseks ja vormistamiseks peaks kooli eelarvesse eraldi raha planeeritud olema. «See aga on lahendamata. Ministeeriumil on soov, et läheme kiiresti uuele õppekavale üle, aga rahalist külge pole üldse läbi mõeldud.»

«Justkui keegi Olümpose mäel mõtleb välja häid asju. Ja see tõesti on hea asi, sest õpetab last ennast tundma, ettevõtlikuks, kohusetunnet. Aga lihtsalt meie oleme ka inimesed, meil on 24 tundi ööpäevas ja vahepeal tahaks magada. Ei saa eeldada, nagu mul vahel õpilastega juhtub, et lapsed saadavad meilitsi öösel kell pool kolm mulle oma töö ja hommikul jooksevad minu juurde: õpetaja, mis hinde ma sain?» naeris Jung.

Tulemus hea

Tartu Kommertsgümnaasiumi kunstiõpetaja Elle Kaljuste on loovtöid ühe aasta juhendanud ja kiitis saadud emotsiooni: «Meil läks väga hästi, see oli õpilaste esimene kaitsmise kogemus. Ma ei arva, et ma peaks juhendamise eest lisatasu saama – see käibki mu tööaja sisse,» leidis ta. Kaljuste uskus, et kooli juhtkond näeb ise, kui mõni õpetaja rohkem panustab, ja hindab seda vastavalt.

 Ta tõdes, et õpetajatel on erinevad koormused – mõnel juhendada üks, mõnel neli õpilast. «Aga minul on kohutavalt hea meel, kui mõni õpilane valib minu aine loovtööks, sest see näitab, et ta huvitub minu valdkonnast rohkem.»

Samas kinnitas Kaljuste, et kunstitöö tegemine nõuab materjale, mida eelmisel aastal sai kool oma varudest anda.

Kuna kogemus on lühiajaline, ei osanud ta ennustada, kas aasta-paari pärast ei tule ette ka teemasid, kus õpilased peavad ise panustama. «Probleem võib tõesti tekkida, aga praegu veel oleme hakkama saanud. Põhikool on tasuta haridus, ma arvan, et kool peaks ikka aitama,» arvas Kaljuste. Samuti võimaldab ta õpilastel loovtööd tunni ajast teha, et kodust koormust vähendada.

Ministeerium: pole lisatöö

Haridusministeerium leiab, et loovtööd ei tasu vaadata eraldiseisvana muust õppetööst ning vajalikud vahendid tuleks leida igal koolijuhil.

«Kahtlemata on loovtöödega tegelemine suur töö, eriti riikliku õppekava juurutamise ajal, kui praktika ei ole saanud igapäevaseks, » tõdes haridusministeeriumi avalike suhete konsultant Asso Ladva.

«Põhikooli kolmandas kooliastmes nõutud loovtööde juhendamist ei ole mõistlik näha õpetaja jaoks täiendava tööna. Eesmärgiks on anda õpilasele positiivne kogemus sellest, et ta on saanud hakkama millegi enda tehtuga, peamine ongi õpilase roll loovtöö tegemisel,» ütles Ladva.

«On loomulik, et korralduslikult kasutatakse loovtööde korraldamisel ära eelkõige ainetundide võimalusi. See tähendab, et tegemist on õpetaja tunnis tehtava töö ühe osaga. Ühe võimaluse annab ka variant, mille kohaselt on üheksanda klassi õpilasel õigus valida endale üks valikõppeaine ning ta võib valida selleks aine, milles ta teeb loovtööd.»

Samuti tuleks koolidirektoritel õpetajatega kokku leppida selge ülesannete jaotus ning sõltuvalt õpetaja kompetentsidest võivad erinevate õpetajate ülesanded üldtööaja sees erineda.

«Sama käib ka kõige loovtöö valmistamiseks vajaliku kohta – koolijuhil tuleks võimalusel pakkuda erinevaid materjale ja võimalusi, mida võib loovtöö koostamisel õpilasel vaja minna. Lisaks võib juhendaja õpilast loovtöö teema valimisel suunata sel moel, et selle koostamine ei too õpilase vanematele kaasa väljaminekuid,» soovitas ministeeriumi esindaja.

Kohustuslik loovtöö

III kooliastmes (7.-9. klass) korraldab põhikool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks on uurimus, projekt, kunstitöö vm. Loovtöö temaatika valib kool, täpsema teemavaliku teevad õpilased. Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Loovtöö teema märgitakse lõputunnistusele. Loovtöö korraldust kirjeldatakse kooli õppekavas.

(allikas: põhikooli riiklik õppekava) 

Alates 1. septembrist 2013. a on loovtöö sooritamine põhikooli lõpetamise tingimuseks.

Loovtöö võib olla mingi uurimus, projekt, aga ka muusikateos või kunstitöö. Näiteks võib kunstitöö teostamise tehnikaks olla maal, joonistus, graafika, skulptuur,  keraamika, videofilm, animatsioon, perfomance jne, millele eelneb kirjalik korrektselt vormistatud osa.

Ühele juhendajale ei tohi langeda liigsuur koormus, seetõttu võib juhendajal olla maksimaalselt 4 õpilast või 3 rühma;

(allikas: Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes, REKK)

Näiteid hindadest:

Praktikat sisaldav uurimustöö võib õpilasele maksma minna kuni 50 eurot.
 

Õlimaal - vähemalt 35 eurot:
lõuend papil - 2,80€
õlivärvide komplekt + pintslid - 27€
puhastusvahend - 6€

Siidimaal - 30-40 eurot:
üks värv 3,30€ (ühes töös kulub vähemalt 3-4 värvi +
kontuurid 3€ tükk
kõige odavam siidisall 90x90 - 5€
raam

Graafika - 10-12 eurot

Teoreetilise töö väljaprint - 8-10 eurot