Ma pole vist ühelegi raamatule nii liiga teinud kui äsja ilmunud Tõnu Õnnepalu «Mandalale», mis taas kord kinnitas, et ühtegi kunstiteost ei tohiks kritiseerida enne lõpuni jõudmist. «Mandala» paarkümmend esimest lehekülge olid katastroof, ma ei suutnud uskuda, et loen Õnnepalu kirjutatud teksti. See oli totter. Punnitatud.
Tellijale
Õnnepalu peitis kriisi ja üksinduse kassiraamatusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.