Maardu kirik ei allu laadakorraldajate survele

Sorotšintsõ Laat Maardus. Foto: Toomas Huik

Maardus on puhkenud tüli iga-aastase Sorotšintsõ laada korraldajate ning kohaliku kiriku ülempreestri vahel. Laada organiseerijad tahavad ka kiriku enda heaks tööle panna, ülempreester aga keeldub laadapalaganis osalemast.

Sorotšintsõ laata peetakse Maardus juba üheteistkümnendat korda. Tänavu aga valmistab korraldajatele meelehärmi Maardu kiriku ülempreester Boriss Merlin. Laata peetakse kiriku kõrval ja laada korraldaja Nikolai Švets arvab, et ka kirik peaks pidupäevas osaline olema. Näiteks võiksid kirikukellad aeg-ajalt heliseda ja peomeeleolu hoidmisele kaasa aidata. Veel leiab ta, et kiriku uksed võiksid laada ajal hommikust õhtuni lahti olla, nii et kõik huvilised saaksid kirikusse sisse astuda ja võibolla ka annetusi teha, kirjutas venekeelne Postimees.

Švets tegi ka ettepaneku, et õhtusel ajal võiksid kirikus tuled põleda. «Kujutage ette. Künkal seisab kirik ja kõik kirikuaknad säravad tuledes,» lausus ta. Švetsi hinnangul on Maardu kirik mõeldud kõigi jaoks, mitte ainult koguduseliikmetele ja preestritele. Ehitati kirik ju muuhulgas ka paljude lihtsate inimeste annetuste eest.
Švets meenutas, et varasemate laatade ajal oli kõik olemas – nii kirikukellade kõla kui tuledesäras kirikuaknad.
Eelmise ülempreestriga olevat palju lihtsam olnud. Too olevat ise ka kellamehe kohale kutsunud.
Isa Boriss tunnistas ajalehele, et kirikukellad pole Maardus tõepoolest enam ammu helisenud. Põhjus olevat selles, et nende juurde tuleb minna mööda järsku ja ebaturvalist treppi ning see olevat jõukohane vaid noorele ja tugevale kellamehele, aga ühtegi niisugust praegu polevat. Laada auks kirikukellade fonogrammi käima panna ta aga ei taha. Ka teised laadakorraldajate ettepanekud lükkab ta tagasi.

«See on ilmalik meelelahutus, mida keelata või teise kohta üle viia pole meie võimuses, kuigi see meile ei meeldi,» ütles isa Boriss Postimehele. «Ja kuidas see saakski meeldida. Lärm, vali muusika, inimesed kõnnivad ringi, õllepudelid peos, aga meil on samal ajal jumalateenistus,» kirjeldas ülempreester.

Eriti vastumeelt on pühale isale laada ajal ringi kõndiv tegelane, kellel on preestri rjassa seljas ja samagonnipudel käes. Ta ei taha kuuldagi korraldajate selgitusi, et tegemist olevat Gogoli tegelaskujuga. «Ja kui ongi tegelane, siis meie pühakoja seinad ei ole teatridekoratsioon.»

Švetsi sõnul on ülempreestri ja laadakorraldajate vahelise konflikti juured mitme aasta taguses intsidendis. Siis sattus lasershow ajal laserikiir kogemata kirikukuplile. Keegi nägi selles jumalateotust, et «mingid kuradikesed hüplesid kuplil». Švetsi sõnul oli tegu õnnetu juhusega, mille pärast isa Borissi ees vabandati ning esitati ka koguduseliikmetele oma selgitused.

Praeguse konfliktiga on kursis ka metropoliit Kornelius, kes olevat saatnud Maardu linnapeale Mihhail Bõstrovile kirja, milles väljendab toetust isa Borissile: las laat toimub, aga kirikul ärgu olgu sellega midagi tegemist.