/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2012/03/30/1033290t1h2077.jpg)
Metalliäri ohjeldamine on laiem probleem, mille lahendamiseks ühe asutuse jõududest ei piisa, teatas keskkonnainspektsioon Postimehele.
Inspektsioon: metalliäri ohjeldamiseks ühest asutusest ei piisa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ETV saade «Pealtnägija» paljastas korralageduse väikestes vanametalli kokkuostupunktides.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul rääkis, et sellist pilti, nagu näitas ETV saade «Pealtnägija» keskkonnakaitseinspektorid metallikokkuostukohtades kontrolli läbi viies kindlasti ei näe.
«Ükski metallikokkuostja ei riski ametiisikute kohal olles sularahas arveldada ja küllap on vastuvõtjal sel hetkel ka muud jäätmeseadusest tulenevad nõuded meeles,» lisas ta. «Pealtnägijaga sarnased eksperimendid on meie töös välistatud, inspektorid peavad kontrolli läbi viies esinema ametlikult inspektsiooni nime all.»
Tuul kinnitas, et loomulikult on keskkonnainspektsioon metallikokkuostukohti kontrollides tuvastanud rikkumisi, aga et metallijäätmeid, mille kokkuostule on seatud ranged piirangud, õnnestub nii lihtsalt ära anda, ei oleks inspektsioon arvanud.
Võrreldes 2000. aastate algusega, kui suvalisest garaažist võis leida ebaseaduslikult tegutseva jäätmekäitluskoha, olevat olukord praeguseks siiski muutunud.
Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet jäätmekäitlusnõuete täitmise üle, mille hulka kuulub ka metallikokkuostjate kontroll.
«Meie põhieesmärk metallikokkuostuga seonduvalt on tuvastada metallikokkuostjaid, kes tegutsevad ilma loata, sundida neid luba taotlema ja kontrollida loa nõuete täitmist,» rääkis Tuul. «Loa nõuded näevad ette aruandluse, sealtkaudu saab kontrollida, mida, kui palju ja kellelt metallijäätmeid vastu võeti.»
Sel aastal on inspektsioon trahvinud üheksat metallikokkuostjat, kellel puudus nõutav jäätmekäitlusluba või kes ei täitnud seaduses või jäätmeloas esitatud nõudeid. Mitmed menetlused, sealhulgas «Pealtnägija» saates nähtud juhtumid, on veel menetluses.
«Siinjuures peab veel täpsustama, et metallikokkuostu piirangute (kaablite jmt vastuvõtmise keeld) kontroll ei ole olnud meie otsene prioriteet,» lisas Tuul. «Keskkonnakaitselistest eesmärkidest lähtuvalt on olnud prioriteetsem pigem romusõidukite lammutamine ja sellega kaasnev ohtlike jäätmete käitlemine.»
Tuul lisas, et metalliäri ohjeldamine on laiem probleem, mille lahendamiseks ühe asutuse jõududest ei piisa. Metallikokkuostukohti kontrollib ka politsei ja seda eelkõige metallivargustest lähtuvalt. Tänavu kevadel pöördusid mobiilsideoperaatorid seoses kaablivarguste arvu kasvuga siseministeeriumi poole.
Sellele järgnevalt arutasid politsei- ja piirivalveamet ning keskkonnainspektsioon järelevalve tõhustamise võimalusi ning viisid läbi ühisreidi, mille käigus kontrolliti 12 ettevõtet ja tuvastati ka rikkumisi, sealhulgas üks ebaseaduslik kaablite vastuvõtmine.
Samas lepiti kokku, et jätkame taolisi kontrolle sügisel. Kindlasti on oma roll ka kohalikel omavalitsustel, kes omavad kohapeal toimuvast ülevaadet. Näiteks Tallinnas kontrollib MUPO aktiivselt metallikokkuostjaid.
«Praegused juhtumid näitavad, et metallivarguste ohjeldamiseks kasutatavatest kontrollimeetmetest siiski ei piisa,» ütles Tuul. «Järelikult tuleb metalli kokkuostu tingimusi karmistada ja tegevuse jälgitavust parandada. Keskkonnainspektsioonil on selles osas mõtteid, mida me arutame teiste ametkondadega. Lihtsaid ja kiireid lahendusi ei ole, kuid usume, et ühiselt õnnestub olukorda muuta.»