Poliitikud ennustavad suurimaid vaidlusi lastetoetuste ja eelarve üle

Foto: Toomas Huik / Postimees

Parlamendierakondade poliitikute hinnangul tekitavad esmaspäeval algaval sügisistungjärgul suurimaid vaidlusi järgmise aasta riigieelarve, laste- ja peretoetuste reform ning ka muudatused erakondade rahastamise süsteemis.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi nimetaski sügishooaja ühe olulisema teemana riigieelarve menetlemise kõrval lastetoetuste reformi. «Reformierakonnal on oma selged ettepanekud välja käidud, millele nüüd peame otsima poliitilist toetust. Kindlasti tuleb selles valdkonnas uusi lahendusi leida,» lausus ta ja avaldas lootust, et vastav eelnõu jõuab riigikogu menetlusse juba lähikuudel.

Samuti ootavad tema sõnul lahendust erakondade rahastamise küsimused. «Tundub, et ka seal on mingid muutused vajalikud - millised täpselt, sinna peame arutelude käigus jõudma,» ütles Tamkivi, kelle sõnul tuleks enne seaduste muutmist ära oodata ka käimasoleva uurimise tulemused.

Isamaa ja Res Publica Liidu saadikurühma juhtiv Kaia Iva pidas oluliseks nii vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu menetlemist kui üldhariduse ja koolikorralduse küsimusi laiemalt.

Lisaks tõi temagi istungjärgu ühe tähtsama teemana esile pere- ja lastetoetuste süsteemi muutmise. «Ka IRL on teinud oma ettepanekud, kuidas sihtgrupi põhiselt enim hädas olijaid - paljulapseliste perede ja üksikvanemate lapsi – aidata, ning toonud välja, et laste- ja peretoetusi ei peaks arvestama toimetulekutoetuse määramisel,» märkis Iva.

Erakondade rahastamise süsteemi muutmist ei pidanud ta samas teemaks, mis Eesti elu ja demokraatiat põhimõtteliselt või olulisel määral muudaks. «Läbi aegade on kõigis demokraatlikes ühiskondades püütud leida läbipaistvamaid lahendusi ja meetodeid. Pöördelist murrangut, võib arvata, et ei tule,» nentis Iva.

Opositsioonilise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor nimetas sügishooaja kõige tähtsamatest teemadest esimesena tuleva aasta riigieelarvet, mis on tema sõnul traditsiooniliselt ja paratamatult kõige elavama arutelu objekt. «Järgmise aasta riigieelarve eriti, kuna võib-olla teravamalt kui muudel aastatel kõlab palgateema,» ütles ta.

Teine suurem sügisene debatt ootab tema sõnul ees lastetoetuste küsimuses, kus «õnneks ka koalitsioonipartnerite vahel üksmeelt pole». «Kui siia juurde panna asjaolu, et sotsiaaldemokraatide tehtud ettepanekud tulevad riigikogus lugemisele sisulise alternatiivina ning valitsus saab võib-olla ka oma eelnõu valmis, siis tuleb tõsine, aga teisalt ka avalikkusele arusaadav vaidlus,» märkis Nestor.

Kolmandana tõi ta esile reformierakondlasest endise riigikogu liikme Silver Meikari arvamusloole järgnenu ning mitte ainult erakondade rahastamissüsteemi muutmise, vaid ka küsimuse justiitsminister Kristen Michali ametisse sobivusest. «See on lähema kuu-kahe jooksul ilmselt kõige rohkem avalikkuse tähelepanu all,» ütles ta.

Nestor osutas, et alates ajast, kui sotsiaaldemokraadid käisid erakondade ümarlaual esimest korda välja idee seada valimiskuludele ülempiir, on suhtumine sellesse kui mõjuvasse abinõusse nii erakondade seas kui väljaspool erakondi paranenud. Ta nentis, et lae seadmise vastased on olnud kahest erakonnast, kes on kampaaniatele kõige rohkem kulutanud, ning kuigi praegu on nad eri pool võimujooni, on neil riigikogus siiski enamus.

«Ma ei usu, et meil õnnestuks Keskerakonda muuta, enne suudab vahest Reformierakond tänu oma pahandusele selles küsimuses muuta meelt ja tulla punti,» lausus ta ning avaldas lootust, et lisaks õnnestub konkretiseerida ja täpsustada ka erakondade rahastamise järelevalve komisjoni volitusi.

Riigikogu alustab taas korralisi istungeid esmaspäeva pärastlõunal, mil toimuval avaistungil esinevad traditsioonilise tervitusega president Toomas Hendrik Ilves ja riigikogu esimees Ene Ergma. Riigikontrolör Mihkel Oviir ja peaminister Andrus Ansip vastavad opositsioonisaadikute arupärimistele ning seejärel saavad vabas mikrofonis sõna võtta riigikogu liikmed. Eelnõudeni jõuab riigikogu alles kolmapäeval, mil tuleb lõpphääletusele Horvaatia Euroopa Liiduga ühinemise lepingu ratifitseerimine.

Neljapäeval arutab parlament õiguskantsler Indrek Tederi kaht ettepanekut, millega ta soovitab muuta nii erakooliseadust, mis lubab avalikule võimule kuuluvates eragümnaasiumides nagu Tallinna vene lütseum anda võõrkeelset haridust ega taga seega eestikeelse õpetuse piisavat kättesaadavust, kui kodakondsuse seadust, et erandjuhtudel saaks kodakondsuse taotlemisel nõutava püsivalt riigis elamise perioodi hulka arvestada ka töö tõttu Eestist eemalviibimise aja. Parlament peab hääletusel otsustama, kas asuda seadusi muutma või mitte.

Riigikogu korralised sügisistungid kestavad septembri teisest esmaspäevast detsembri kolmanda neljapäeva ehk tänavu 20. detsembrini.