/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/10/05/781210t1hed0e.jpg)
ETV saade «Pealtnägija»paljastas korralageduse väikestes vanametalli kokkuostupunktides. Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase hinnangul valitseb metallijäätmete käitlejate seas karistamatuse tunne.
Eesti Raudtee: metallijäätmete käitlejate seas on karistamatuse tunne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Metallivarguste rohkus on aastaid olnud teemaks. Trend on kasvav,» rääkis Glase Postimehele. «Kui mullu tekitati aastaga metallivaraste poolt Eesti Raudteele kahju jämedalt 62 000 eurot, siis selle aasta 8 kuuga on kahjusumma juba paisunud 75 000 euroni.»
Metallivargused on tema sõnul igapäevane probleem ning kõrvaliste isikute poolt toimepandud tegevuse tõttu tuleb kuus vast korra või paar korda ette tõsisemaid olukordi, mis võivad potentsiaalselt olla ohtlikud.
«Kuna raudtee toimimine on dubleeritud ja väiksemagi võimaliku ohu korral liiklus seisatakse, siis reaalselt ohtlikke olukordi tuleb ette üsna harva,» kinnitas Glase. «Ohtlikud olukorrad seisnevad juhtumites, kus varastatakse näiteks elektri- ja liiklusjuhtimisseadmeid, kontaktvõrgu elektriliine või detaile raudteest.»
Varastatakse näiteks raudtee pealisehituse detaile, raudtee juhtimisseadmed (releed, tranformaatorid jne), kontaktvõrgu juhtmeid, kaableid.
Teemeistrid kontrollivad raudtee seisukorda vähemalt korra nädalas. Side- ja elektriseadmete korrasolu on juhtimiskeskusest reaalajas jälgitav.
«Varguste intensiivistumine peegeldab ühiskonnas valitsevat olukorda, mida kehvemad ajad, seda rohkem himustatakse võõrast vara,» lausus Glase.
Küsimusele, mida Eesti Raudtee varguste vastu ise on ära teinud, vastas Glase, et Eesti Raudtee pole korrakaitseorgan, samuti pole ettevõtte võimuses tegeleda sotsiaalküsimustega. Siiski on Eesti Raudtee suurematesse liiklussõlmedesse ja jaamadesse paigaldanud kaameraid ja tarastanud territooriume, et raskendada varaste ligipääsu ja hoida kontrolli läbi kaamerasilma.
«Meie töötajad kui ka operaatorite vedurimeeskonnad hoiavad raudteel ja objektidel silma peal ja annavad kahtlustest teada,» kinnitas Glase. «Oleme tõsisemate juhtumite korral ka välja kuulutanud preemia varaste tabamiseks ja see abinõu on vahel ka töötanud. Samuti oleme rohkem asunud kasutama vargakindlamaid tehnoloogiad.»
Näiteks kapitaalremonditud raudtee puhul kasutatakse teistsuguseid rööpakinnitusi.
««Pealtnägija» valguses tuleb tõdeda, et metallijäätmeid käitlevate ettevõtete seas on karistamatuse tunne,» märkis Glase. «Seadusega on küll keelatud vastu võtta spetsiifilist metalli, näiteks raudtee puhul raudteerööpaid, kuid tegelikkuses puudub järelevalve jäätmekäitluse nõuetekohase täitmise suhtes.»
Glase sõnul ei ole see üksnes politsei teema, kes tegeleb vargusjuhtumite lahendamisega, vaid puudutab ametkondi, kes metallijäätmete käitlejatele tegevuslube väljastavad. «Nii et tõhustada tuleb järelvalvet seaduste täitmise üle,» lisas ta.