/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
/nginx/o/2011/01/07/495330t1hfb14.jpg)
Euroopa Komisjoni tellitud aruandest selgub, et Eesti on 15-aastaste noorte kirjaoskuse tasemelt Euroopa Liidus teisel kohal ja meid edestab vaid Soome.
ELis edestab Eestit noorte kirjaoskuse tasemelt vaid Soome
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomes on aruande põhjal puudulik lugemisoskus 8,1 protsendil 15-aastastest noortest, Eestis aga 13,3 protsendil. Lätis on puuduliku lugemisoskusega noori 17,6 protsenti ja Leedus 24,3 protsenti. 25 Euroopa Liidu liikmesriigi keskmine näitaja on 19,6 protsenti.
Madalaima noorte kirjaoskuse tasemega ELi liikmesriigid on Rumeenia ja Bulgaaria, kus puuduliku lugemisoskusega on ligi 40 protsenti 15-aastastest.
Euroopas puudub igal viiendal 15‑aastasel noorel ja peaaegu 75 miljonil täiskasvanul elementaarne lugemis- ja kirjutamisoskus. See raskendab neil töö leidmist ning suurendab vaesusesse sattumise või sotsiaalse tõrjutuse ohtu, tõdetakse uuringu kokkuvõttes.
Märkimisväärne on ka sugudevaheline suur erinevus: tüdrukute hulgas on lugemisoskuses mahajääjaid 13,3 protsenti võrrelduna poiste 26,6 protsendiga.
ELi haridusministrid on seadnud eesmärgiks vähendada 2020. aastaks 15-aastaste puuduliku lugemisoskusega isikute osakaalu praeguselt 20 protsendilt 15 protsendile.
Aruanne on koostatud 15-aastaste kooliõpilaste Pisa testide tulemuste põhjal ning põhineb 2009. aasta andmetel.
Raamatukogud ostukeskustesse ja rohkem meesõpetajaid
Aruande koostanud ekspertiderühma eesistuja Madalmaade printsess Laurentien kirjeldas uuringutulemusi kui kellahelinat, äratamaks meid kriisist, mis mõjutab kõiki Euroopa riike.
Aruanne sisaldab hulgaliselt soovitusi, mis algavad nõuannetest vanematele ja milles soovitatakse muuta lastega koos lugemine harjumuspäraseks vaba aja veetmise viisiks. Samuti soovitatakse paigutada raamatukogud ebaharilikesse kohtadesse, näiteks ostukeskustesse ja meelitada koolidesse rohkem meessoost õpetajaid, kes oleksid eeskujuks poistele, kes üldjuhul loevad vähem kui tüdrukud.
Aruandes on soovitusi eri vanuserühmadele, mille kohaselt tuleks kõigile võimaldada tasuta, kõrgekvaliteedilist väikelaste haridust ja hooldust, tõsta algkooliastme lugemisõpetajate spetsialiseeritust, muuta hoiakut düsleksia suhtes (sest peaaegu kõik lapsed suudavad vajaliku abi korral lugema õppida) ning luua mitmekesisemad õpivõimalused täiskasvanutele, eelkõige just töökohtadel.