Täna hommikul tipptunni ajal 5. liini bussiga kesklinna poole sõitnud Kaie Kalluse sõnul annavad bussirajad ikka ühissõidukitele eelise ning see teeb ka sõidu kiiremaks.
Bussisõitja: näen oma silmaga, et bussirada annab eelise
«Sõidan viis korda nädalas bussidega ning kui istun esiistmel, siis näen oma silmaga, kuidas buss saab mööda bussirada vabalt sõita,» kiitis Kallus tehtud muudatust pealinna ühissõidukite liikluses. Ta lisas, et niisugust asja oligi vaja, et ühissõidukid saaksid vabalt linnas liikuda.
Kuid kõik inimesed, keda Postimees täna hommikul küsitles, ei olnud bussiradade suhtes sugugi nii positiivselt häälestatud. Näiteks Kalevi peatuses bussi oodanud Laura Pesonen mainis, et tema ei ole küll pärast bussiradade mahamärkimist mingeid muutusi märganud. Ütles, et päris kella pealt ei ole ta aega vaadanud, kas nüüd saab tõesti bussiga kiiremini ühest punktist teise.
«Igal juhul kodust tulen ikka ühel ja samal ajal välja,» kinnitas Pesonen.
Ka Sirje Alviste sõnul ei ole ta tähele pannud, et pärast bussiradade joonimist oleks ühissõidukitega liikumine kiiremaks läinud või et see midagi juurde annaks.
«Ja bussid ei ole ka sugugi paremaks läinud, ikka haisevad, eriti 5. liini bussid,» oli Alviste kriitiline. «Vahel vaatad, et 5. liini bussi tagumine ots on täiesti tühi, aga siis märkad, et seal istub keegi, kelle kõrvale teised istuda ei tahagi.»
Mööda Pärnu maanteed linna poole vuranud busse jälgides oli selgelt näha, et 14. liini ekspressbussid olid puupüsti täis, tavabussid mitte nii väga. Võibolla on see tingitud asjaolust, et alates 1. septembrist maksab ekspressi pilet sama palju kui kõigi teiste ühissõidukite piletid.
Kooli kiirustanud Toomas Liiv mainis, et eks pärast bussiradade mahamärkimist saab natuke kiiremini edasi küll, aga iseenesest ei ole see hea mõte, sest bussid sõidavad ka autodele mõeldud radadel.
«Autoga on nüüd kesklinnas ikka keerulisem sõita,» märkis Liiv. «Pirita teel õigustab bussirada end küll, mujal mitte eriti.»
Nooruke Elisa Elfenbein oli oma auto pannud politseimaja juures olevasse «Pargi ja reisi» parklasse ning kesklinna sõitmiseks otsustas bussi kasuks.
«Mina küll pole aru saanud, et pärast bussiradasid nüüd ühissõidukitega kiiremini sõita saaks ning busside kasutajaid juurde tulnud oleks, linnas autoga sõitmise teeb see aga keerulisemaks küll,» kinnitas Elfenbein. Ise ta kesklinna autoga hästi sõita ei julgegi, sest on alles aasta aega juhilubade omanik olnud. Seepärast on «Pargi ja reisi» tema jaoks tänuväärne asi.
Sõites kaheksa paiku hommikul Pirita teel Viimsi suunas, jookseb vasakul autorodu kuni Selverini välja. Autod liiguvad, kuid väga aeglaselt. Busse nad kinni ei hoia, sest teatavasti on ühistranspordile jäetud terve rada.
Pirital bussi oodanud Piret rääkis, et tema kasutab «Pargi ja reisi» parklat. Ta sõitis autoga Viimsist Piritale ja edasi läheb bussiga.
«Suvel olen autoga kah kesklinna sõitnud, aga nüüd septembris pole küll mõtet. Võibolla oktoobris hakkan jälle,» lausus naine. Ta tunnistab, et tegelikult eelistaks ikkagi autoga liikumist, sest kui hommikul saab bussiga kiiremini tööle, jõuaks autoga õhtul varem koju.
Pireti sõnul on varasemad bussid üpris ülerahvastatud.
«Mis puutub liini 1A, siis see on üsna täis, kilukarbi tunne tuleb peale,» märkis samuti bussi oodanud Marko. «Loomulikult on seal erinevaid inimesi kah sees ja alati pole see sõit kõige meeldivam.»
Kui välja jätta, et vahel tulevad bussi a-sotsiaalid või purjus inimesed, olevat bussid reeglina puhtad.
Marko sõnul võiks kindlasti bussid tihedamalt käia. «Siin tulevad kolm bussi paari minuti sees ja siis on jälle 10-15 minutit pausi,» märkis ta.
Piritalt kesklinna poole suunduv Ene leiab, et linna pole mõtet autoga sõita ja ta jätab juba mitmendat aastat auto Piritale, sest bussiga jõuab linna umbes 15-20 minutiga. Ka tema sõnul on hommikuti bussid liialt rahvast täis.
«Hommikul enne kaheksat on bussid täis, ebamugav küünarnuki tunne on,» sõnas ta. Ta lisas, et buss nr 1A ei ole reeglina must ja räpane, kuid näiteks Muuga bussid olevat ikka vanad ja koledad küll.
Siiski soovitab Ene autoderodus istuvatel inimestel kasutada rohkem ühistransporti. «Kui see pole võimalik, siis võiks kuidagi koopereeruda,» lausus Ene. «Tihtipeale on nii, et bussiga mööda sõites, vaadates autodesse, on seal kõigest 1-2 inimest. Võiks ju kokku võtta ja ühe autoga sõita, kui see väga keeruline pole.»