Eksperiment tõestas illegaalse metalliäri jätkuvat õitsengut

Raudtee Foto: Peeter Kümmel / Sakala

ETV saate «Pealtnägija» uurimus tõestas, et varastatud metalli võetakse mitmetes kokkuostupunktides küsimusi esitamata vastu, mis võimaldab kurjategijatel jätkuvalt kaevuluukide ja raudteerööbastega äritsedes üliohtlikke olukordi tekitada.

Sel suvel 18. juuli varahommikul kella 4.50 ajal märkas Paldiski-Klooga liinil sõitnud kaubarongi vedurijuht eemalt, et Laoküla peatuse juures lendab raudteel sädemeid ja leeke. Õnneks jõudis vedurijuht teha äkkpidurduse, sest muidu oleks kaubarong mõned sekundid hiljem otsa põrutanud raudteel lebanud kaablile, milles olid tapvad 3000 volti, vahendab ERR Uudised.

«Me ei kujuta ette, mis oleks võinud juhtuda, kui elektrilöögist sädemeid pilduv kaabel oleks tekitanud võimaliku plahvatusohu või kui elektrirong oleks sõitnud otsapidi elektrikaablisse sisse. See oli meie õnn, puhtalt meie õnn tol hetkel,» ütles Eesti Raudtee turvajuht Tamo Vahemets.

See on tänavu suvel juba teine juhtum, kus raudtee kontaktvõrgust kaablit varastanud kurjategijad on ohtu pannud sajad inimelud. Politsei andmetel toimub iga päev üle riigi kuni kolm metallivargust. Näpatakse kõike alates vanast pannist ja malmvannist kuni elektrikilpide vaskseadmete, raudteerelsside, autoromude ja tänavavalgustuspostideni välja.

Elioni haldusjuht: üliohtlik olukord tekib korra nädalas

Seda, et probleem on tõsine, kinnitas ka Elioni haldusdirektor Kristjan Kukk. «Viimasel kolmel-neljal aastal, eelkõige alates hetkest, kus meie majanduskeskkond pisut kehvemaks on keeranud, on vargused meie igapäevane külaline ja seda eriti perioodidel, kus väljas on veidi soojem ja lihtsam toimetada,» rääkis ta.

Vahemetsa sõnul leiab metallivaraste tekitatud ohtlikke olukordi aset igal nädalal. «Tõsisemaid on keskeltläbi nädalas korra, mille kohta võiks öelda, et tekitati jälle üliohtlik olukord,» lausus ta.

Elektrilevi varahalduse valdkonna juht Jaanus Tiisvend ütles, et eelmistel aastatel on kahjud ulatunad lausa sadadesse tuhandetesse eurodesse ning sellel aastal on kahjud jõudnud juba 70 000 euroni.

Metallivarguste ohtlikkust on tajuma hakatud alles nüüd, kui kahe aastaga on surma saanud seitse inimest, kes on kukkunud kaaneta kaevu. Tegelikult võiks metallivaraste süül hukkunuid olla aga veelgi rohkem, sest pooleteise aastaga on varastatud 23 kaevuluuki.

Kokkuostupunkt võttis raudteerööpad küsimusteta vastu

Metalli kokkuostukohtadel on ranged reeglid, mille kohaselt võib vastu võtta vaid teatud sorti metalli. Lisaks juhtmetele ja kaablitele keelab jäätmeseadus kokkuostjatel suvalistelt isikutelt vastu võtta dokumentideta autoromusid, liiklusmärke, kaevuluuke ja rauteerööpaid.

Olulisem sellest loetelust on aga nõue, et ostja peab fikseerima müüja isiku, veomasina numbri, tehingu dokumenteerima ja mis kõige tähtsam – raha vanametalli eest tohib maksta ainult pangaülekandega.

Kuigi paberil näib kõik range, tõestas «Pealtnägia» eksperiment, et tegelikkus on hoopis teine.

Saatetegijad kaardistasid suvalise valiku järgi 15 vähetuntud kokkuostupunkti Tallinnas, kuhu mindi sellises järjekorras, kus on lihtsam protsessi eemalt filmida. Lastiks 220 kilo raudteelt saadud rööpaid ja nende kinnitusdetaile, sõideti esmalt Koplis Nõlva 3 asuvasse kokkuostupunkti.

Raudteemärgistusega rööpajupid võeti vastu kulmugi kergitamata. Seejuures ei küsitud eksperimendis osalejatelt dokumente, ei kirjutatud ühtegi paberit ning raha maksti 50-euroste paksust rullist.

Eksperimendi käigus jõuti veel mitmetesse metalli kokkuostupunktidesse, kus tõestati, et metallivargad ei pea varastatud kraami ümbertöötlemisega ise vaeva nägemagi ning kaablid võetakse tõrgeteta vastu.

Kuke hinnangul on selline käitumine üllatav. «Mõnevõrra tuleb see mulle ka üllatusena, sest meie enda kahtlus on olnud see, et suurem osa sellest kaablist, mis meilt varastatakse, töödeldakse enne ümber ja sulatatakse, mis teeb tuvastamise raskemaks, et on taga mingisugune organiseeritud tegevus,» rääkis ta.

Metallivargad seavad ohtu sadu inimesi

Uudised metallivargustest ei jõua üldjuhul kaugemale ajalehtede nupuveergudest, sest varguste rahaline kahju on tavaliselt tagasihoidlik. Näiteks Heina tänava elektrikilbist kolm korda ühe kuu jooksul vaske näpanud kurjategija sai kokkuostust üksnes mõned eurod, kuid sajad ümberkaudsed elanikud jäid mitmeteks tundideks elektrita.

Näiteid metallivaraste riukalikkusest on teisigi. Vargad toimetavad elektriliinide kallal ja raudteel, seades ohtu nii enda kui teiste elud.

«Me elame õnnelikus riigis ja siiamaani on õnn olnud meie poole peal. Puhas õnn, ütleks selle peale,» lausus Vahemets, kes teadis rääkida juhtumist, kus vargad suutsid raudtee alt ära varastada nii palju aluslappe, et rong oleks peaaegu rööbastelt välja sõitnud.