/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/09/05/1302916t1h2e2e.jpg)
Riigikogulane Igor Gräzin (RE) saatis põllumajandusministrile järelpärimise Eesti Põllumajandusmuuseumi direktrissi tegevuse kohta, kuna viimane keelas muuseumi korraldatud laadal Reformierakonna telki püstitada.
Reformierakonna promotelgi keelanud ametnik sattus Gräzini pahameele alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaidlus sai alguse läinud laupäeval Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumi ümbruses peetud laadal «Tartu Sügisnäitus. Tõuloom 2012», kuhu Reformierakond taotles platsi eraldamist. Partei põhjenduse kohaselt sooviti küpsetada pannkooke ja suhelda külastajatega, muuseum selleks aga luba ei andnud.
«Muuseumid on apoliitilised asutused ja me ei ole ühelgi oma üritusel teinud erakondade väljaastumist või propagandat,» põhjendas direktor Merli Sild. Silla sõnul pakkus ta parteile võimalust osaleda kaubapakkujana, kelle telk ei tohi olla Reformierakonna värvides ega logoga. Samuti pidas ta laadale sobimatuks poliitiliste vaadete tutvustamist pileti ostnud külastajate seas. Varasematel aastatel on laadal käinud 6000 inimest, poliithuvi selle vastu oli aga esmakordne.
Telk aia taha
Loata jäänud reformierakondlased püstitasid telgi väljapoole muuseumi territooriumi. Juhtunu tõttu muuseumi direktrissiga sõnelusse sattunud Igor Gräzin saatis hiljem põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile järelpärimise küsimusega, kas ministri meelest on kodanikeühenduste eksponeerimine riigi hallatavates asutustes keelatud.
Gräzin selgitas Postimehele, et teda ärritas direktori kategooriline vastumeelsus erakondade osalemisele. Gräzini nägemuse kohaselt peaksid riigiasutused isegi mitte kaaluma, vaid olema kohustatud vabaühendusi oma üritustele lubama.
«Kui te elate riigi rahast, siis täidate viimse punktini kõiki riigi funktsioone. Üks neist on edendada kodanikuühiskonda - MTÜsid ja kodanikualgatust - millest üks on ka erakonnad,» põhjendas Gräzin. «Põllumajandusmuuseum ei ole eraputka - see ei kuulu erafirmale, kes võib oma suvalise äranägemise järgi otsustada, mis seal tehakse. Nad saavad raha Eesti maksumaksjalt.»
Gräzin seadis kahtluse alla ka muuseumi direktori kompetentsuse, kuna viimase sõnul polevat poliitika mänginud ega mängi põllumajanduses mingit positiivset rolli.
«Hoopis põllumajandusnäitus, mis on apoliitiline, on halb, sest Eesti poliitika on sünnitanud Eesti põllumajanduse,» leidis Gräzin, viidates põllumeeste erakondadele ja vabaühendustele läbi ajaloo. «Kui direktor ei tunne põllumajanduse ajalugu, siis peab ta selle kas ära õppima või lahkuma.»
Erinev nägemus
Muuseumi direktriss Merli Sild ütles, et Gräzin moonutab põllumajandusministrile suunatud järelpärimises fakte. Omavahelises vestluses rääkis Gräzin talle, et erakonna osalemist laadal tuleks lubada, kuna raha põllumajandusele tuleb erakondadelt ja riigikogult. Maksumaksjatest juttu polnud. Ka väide, nagu oleks poliitika vanem kui põllumajandus, on demagoogiline.
Gräzini sõnul loodab ta, et järelepärimise tagajärjel muutub olukord selgemaks ja väheneb levinud suhtumine erakondadesse kui kaabakatesse. «Ausalt öeldes, sellist lollust nagu juhtus Ülenurmes, ma ei ole kümne aasta jooksul Jõgeva ja Tartumaal mitte ühtegi korda kohanud,» leidis paljudel avalikel üritustel rääkimas käinud Gräzin.
Põllumajandusministeeriumi pressinõunik Merike Koov ütles, et Gräzini järelpärimist ei ole veel menetletud.