Galerii: elupäästjad said medalid

Siseminister Ken-Marti Vaher ja päästeameti peadirektor Kalev Timberg andsid üle päästeteenistuse aumärgid ja elupäästjate medalid kokku 70 inimesele.

Siseminister Vaher avaldas elupäästjaid tervitades lootust, et nende inimeste eeskujud nakatavad teisi ning leidis, et selliste sammudega näitavadki inimesed, et vabatahtlikkuses on suur jõud.

31 elupäästja hulgas oli peale suitsusukeldujate ka täiesti juhuslikke inimesi, kes sündmuskohale sattudes ei pidanud paljuks oma elu või tervisega riskida ja teist tulest või veest välja aidata.

Nii näiteks mullu 14-aastased poisid Oleg Kiseljov ja Nikita Andrianov, kes päästsid Narvas hotelli basseinist uppumisohus 3-aastase tüdruku Carolina. Poisid märkasid möödunud aasta 29. juulil hotelli basseini ääres jalutades juhuslikult vee alla vajunud ja uppumisohus kolmeaastast tüdrukut. Noorukid tõmbasid tüdruku basseinist välja ning samal ajal kui üks tormas abi kutsuma, hakkas teine last elustama, ehkki polnud kunagi varem seda teinud ega ka õppinud. Esialgu näost sinine tüdruk hakkas elustamise ajal oksendama ning seejärel nutma. Kohale kutsutud kiirabi viis lapse haiglasse jälgimisele.

Erinevaid lugusid, kus enne päästjate saabumist sündmuspaigal olnud eraisikud kiire tegutsemisega inimese päästsid, oli teisigi (vt lisalugu «Noorim elupäästja on 14-aastane»)

Lisaks tunnustas päästeamet ka pikaajalisi tublisid päästjaid.

Päästeteenistuse hõberisti pälvinud 40 aastat Põhja päästeteenistuses operatiivautojuhina teeninud Urmas Ojaste pidas tunnustust väga oluliseks. Saalitäie paraadvormis päästjate ees andis Ojaste oma autasu kohe üle oma lapselapsele Holgerile. «Las saab tema ka rõõmu,» põhjendas ta Postimehega rääkides. «Tuletõrjuja ilma medaliteta pole õige tuletõrjuja,» arvas Ojaste, loetledes teistest riikidest pälvitud tunnustusi.

«Ma tulin pritsumajja ajutiselt, aga leppisin saatusega,» meenutas ta. Kogu päästes töötatud aja on ta operatiivautot juhtinud. «30 sekundiga välja, meeskond ohutult kohale viia, vee andmine – kõik, mis tarvis. Vajadusel ka sekkun,» ütles Ojaste. Ta tõdes kurvalt, et sekkuma peab autojuht seetõttu, et riik on päästjate meeskonda kärpinud: «Kui nelja päästja asemel istub autos kaks, siis… »

Hõberisti vastu võttes oli alati oma arvamust välja ütleval Ojastel ka siseministrile sõnum. «Ma olen 15 siseministrit üle elanud ja nüüd ütlesin talle, et loodan, et teid ei võeta maha ning see, mida te rääkisite, on konkreetne jutt ja te tõstate päästjate palka. Jutuga me oma peresid ei toida,» rõhutas Ojaste. Ka oma lapselapsele räägib ta pidevalt, et poiss õpiks väärika ameti. 61-aastane Ojaste ise lubas aga, et jätkab oma ametis nii kaua, kuni on suuteline ja vastab ametinõuetele.

Põhja päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo vaneminspektor Anne-Ly Nilisk sai päästeteenistuse kõrgeima autasu, kuldristi, lisaks staažimärgi 45 aastase eeskujuliku töö eest. Nilisk ütles, et kuldrist oli tema jaoks suur üllatus. «Tuleb nii välja tõesti, et olen kõige vanem teenistuja päästekeskuses,» naeris ta selle peale, kui päästeameti peadirektor Kalev Timberg ütles, et nii kõrge staaži märki anti esimest korda välja. Nilisk ütles, et palk on, nagu on, aga tema on end päästeteenistuses hästi tundnud. «Aeg on nii kiiresti läinud, et ise ka ei usu. Töö on huvitav, objektid on erinevad, suhelda saab eri inimestega,» kiitis ta.

Oma tööst rääkides tõdes Nilisk, et paraku võtavad inimesed ka tuleohutuses kõige paremini õppust ikka alles pärast seda, kui on omal nahal mingit ohtu kogenud. «Selleks korraldataksegi tulekahju- ja evakuatsiooniõppusi, et siis jääb inimestele paremini meelde, kui praktiliselt on läbi tehtud. Väga kujukas näide on ju see, et kui 45 aastat tagasi olid sellised tulekustutid, mida löödi vastu maad, siis praegugi tuleb veel ette inimesi, kes ütlevad, et tulekustutit tuleb vastu maad lüüa enne kustutamist,» rääkis ta.