/nginx/o/2008/12/12/104451t1he410.jpg)
Õiguskantsler Indrek Teder esitas riigikogule ettepanekud Villu Reiljanilt ja Ester Tuiksoolt saadikupuutumatuse võtmiseks nn maadevahetuse kriminaalasja raames.
Reiljanilt ja Tuiksoolt võidakse saadikupuutumatus ära võtta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teder saatis täna riigikogule kirjalikud ettepanekud anda nõusolek riigikogu liikmetelt Reiljanilt ja Tuiksoolt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ning nende kohta süüdistusakti koostamiseks seoses riigiprokuratuuri taotlusega, teatas õiguskantsleri kantselei.
Samuti tegi õiguskantsler riigikogu juhatusele taotluse esineda vastava suulise ettekandega riigikogu istungil, mis toimub järgmisel teisipäeval.
Vastavalt põhiseadusele saab saadikut kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
Altkäemaksu kahtlustus
Maadevahetuse kriminaalasja raames on riigiprokuratuuril kavas lisaks Reiljanile ja Tuiksoole süüdistus esitada ka ettevõtjatele Toomas Annusele, Tullio Liblikule, Tarmo Pedjasaarele, Einar Vettusele ja ettevõtetele AS Järvevana (endine Merko Ehitus) ning AS E.L.L. Kinnisvara. Süüdistuse saab ka endine maa-ameti juht Kalev Kangur.
Reiljanit, Tuiksood ja Kangurit kahtlustatakse altkäemaksu võtmises. Ülejäänud isikuid ja ettevõtteid kahtlustatakse altkäemaksu andmises.
Riigiprokuratuur esitas mullu 12. detsembril õiguskantslerile taotluse teha riigikogule ettepanek anda nõusolek süüdistusakti koostamiseks saadikute Villu Reiljani ja Ester Tuiksoo kohta.
Kriminaalasja materjalid moodustavad kokku 193 köidet. Õiguskantsler kontrollis kohtueelse menetluse kokkuvõtte ja toimetatud kriminaalmenetluse seaduslikkust.
Kontrolli läbiviimisel tutvus õiguskantsler toimiku materjalidega, samuti kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus läbiviidud jälitusmenetluse jälitustoimiku ning jälitustoiminguteks antud vastavate eeluurimiskohtuniku ja prokuratuuri lubadega.
Õiguskantslerile ja tema nõunikele andsid peaprokurör ja menetlevad riigiprokurörid riigiprokuratuuris lühiülevaate toimikutest.
Õiguskantsler saatis riigiprokuratuurile kirjalikult täiendavaid küsimusi ning analüüsis saadud vastuseid. Samuti käisid õiguskantsler ja nõunikud Harju maakohtus jälituslubade taotlemise materjaliga tutvumas; samuti kaitsepolitseiametis jälitustoimikutega tutvumas.
Teder rõhutas, et täites õiguskantslerile seadusega pandud ülesandeid riigikogule saadikupuutumatuse võtmise ettepaneku tegemisel, ei ole õiguskantsleri pädevuses anda hinnangut tõendite piisavusele esitatud kahtlustuse põhjendamiseks.
Samuti ei ole õiguskantsleri pädevuses anda seisukohta kahtlustatava süü olemasolu ega selle tõendatuse kohta.
Nõusoleku andmisel riigikogu liikmete suhtes süüdistusakti koostamiseks ei otsusta ka riigikogu süü küsimust. Vastavalt põhiseadusele ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Saadikupuutumatuse senised äravõtmise juhtumid
Taasiseseisvumisajal on riigikogu liikmetelt saadikupuutumatus ära võetud neljalt reformierakondlaselt ja ühelt rahvaliitlaselt.
1996. aastal jäi võeti see ära reformierakondlaselt Heiki Kranichilt, otsuse poolt hääletas 76 saadikut, keegi vastu ei olnud.
1998. aastal jäi saadikupuutumatusest ilma samuti Reformierakonda kuulunud Siim Kallas. Selle otsuse poolt oli 73 saadikut, üks jäi erapooletuks ja kaks hääletas vastu.
Järgmise reformierakondlasena jäi 2005. aastal saadikupuutumatusest ilma Margus Hanson. Selle otsuse poolt oli 67 saadikut, erapooletuid oli 1.
Samal aastal võeti saadikupuutumatus ära ka Hansoni erakonnakaaslaselt Jaanus Tamkivilt. Selle otsuse poolt oli 55 saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud.
Ainsa rahvaliitlasena on seni saadikupuutumatus ära võetud Villu Reiljanilt, kes jäi sellest ilma mullu märtsis. Siis hääletas selle otsuse poolt 81 saadikut, erapooletuid oli 2 ja vastu 1.
Ainsa saadikuna on kohtus seni süüdi mõistetud Margus Hanson, keda karistati riigisaladusi sisaldavate dokumentide ära kaotamise eest. Villu Reiljani osas pole siiani kohus otsust langetanud.