/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/03/13/148042t1h0bea.jpg)
Valitsusel ei ole kavas arutada oma käitumise tõttu teenetemärgist ilma jäänud Risto Teinonenilt eriteenete eest saadud kodakondsuse ära võtmist.
Valitsus ei aruta Teinonenilt kodakondsuse võtmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Valitsusele ei ole sellist ettepanekut tehtud ja seega ei ole valitsus antud teemat ka arutanud. Pealegi ei ole selleks seaduslikku alust,» ütles valitsuse pressiesindaja BNSile.
Kodakondsuse seadus sätestab, et kodakondsuse võib ära võtta isikult, kes on astunud valitsuse loata välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse, välisriigi luure- või julgeolekuteenistusse, püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda, esitanud kodakondsuse saamisel valeandmeid või on mõne muu riigi kodakondsuses, kuid ei ole vabastatud Eesti kodakondsusest.
Seadus sätestab, et kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. Kodakondsust ei saa võtta sünnijärgselt Eesti kodanikult.
President Toomas Hendrik Ilves otsustas eelmisel nädalal võtta Risto Teinonenilt ära Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi, kuna ta kandis seda 2007. aastal koos Eestit okupeerinud riigi ehk natsisümboolikaga.
Teinonen on öelnud, et kavatseb presidendi otsuse kohtus vaidlustada, kuna tema hinnangul ei ole 2008. aastal kehtima hakanud seaduse järgi võimalik tagasiulatuvalt varem annetatud aurahasid inimestelt tagasi võtta.
2001. aastal andis president Lennart Meri toonasele Soome skaudijuhile Risto Teinonenile Eestile osutatud teenete eest Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi.
2002. aastal andis Mart Laari juhitud valitsus Teinonenile Eesti kodakondsuse eriliste teenete eest.
Kaitsepolitsei on Teinoneni kahtlustanud Eesti-vastase ühenduse loomises, kuid riigiprokuratuur lõpetas tema suhtes kriminaaluurimise kuriteokoosseisu puudumise tõttu tema tegevuses.