Afganistani relvajõud ründavad liitlasvägesid üha enam

Afganistani vormikandjate rünnakud. Illustratsioon: Pm

Kuigi Afganistani sõda kestab juba ligi 11 aastat, suudab selles toimuv pakkuda koalitsioonile jätkuvalt värskeid muresid – olukorras, kus NATO sõdurite surmasid Talibani pommide läbi on suudetud vähendada, on tekkinud uus probleem: lääne raha eest koolitatavate ja ülalpeetavate Afganistani politseinike ja sõdurite rünnakud.

Kui vaadata tänavust statistikat, on afgaani vormikandjate rünnakud tõusnud 14 protsendi selles riigis elu jätnud koalitsioonisõdurite surma põhjuseks. Juba talvel teatas NATO, et on võtnud kasutusele uusi meetmeid, et kaitsta oma sõdureid nendega järjest enam ühisoperatsioone tegevate afgaanide eest.

Näiteks BBC andmeil läbivad enne baasi naasmist eraldi kontrolli Afganistani sõdurid, kes on käinud puhkusel mässulisterohketes piirkondades, ühisoperatsioonide ajal on afgaanidelt ära võetud mobiiltelefone ja keelatud on isegi Talibani telefonihelinaid. Nn kaitseingli programmi raames peab üks koalitsioonisõdur olema alati relvastatud ja hoidma afgaanidel silma peal, juhuks kui keegi neist peaks ootamatult ründama.

Järjest uutest ettevaatusabinõudest hoolimata on probleem aga teravnenud ning möödunud kuul kirjutati Afganistani politsei ja sõjaväe kallaletungide arvele juba iga kolmanda NATO võitleja surm. 30. augustil lõunaprovintsis Uruzganis kolme austraallase elu nõudnud afgaani seersandi rünnaku järel teatas USA, et peatab oma sõdurite ohutuse nimel Afganistani kohaliku politsei koolitamise seni, kuni kõigile värvatutele on tehtud põhjalik taustakontroll.

Nädal enne seda korraldas Afganistani president Hamid Karzai selliste rünnakute teemal rahvusliku julgeolekunõukogu erakorralise kohtumise. Pärast kohtumist teatas Karzai pressiesindaja Aimal Faizi, et sündmuste taga on välismaised luureagentuurid, kes pelgavad Afganistani julgeolekuteenistuste tugevnemist.

USA kaitseametnikud märkisid omakorda, et ei jaga Kabuli arvamust. «Meie hinnangul ei ole need rünnakud välismaiste luureteenistuste kätetöö,» nentis Wall Street Journalile anonüümne kõrge USA kaitseametnik. «Tüüpiliselt on afgaanid ise need, kes otsustavad need rünnakud toime panna, ning mõned afgaanid võivad mõnel juhul saada abi mässuliste võrgustikelt.»

NATO analüüsi kohaselt on vaid igal kümnendal koalitsioonisõdureid rünnanud afgaani võitlejal olnud seoseid Talibaniga. Enamasti juhtuvad kallaletungid kas kultuuriliste arusaamatuste või isiklike vaidluste tõttu.
Helmandi provintsi läkitatud Eesti jalaväekompanii Estcoy-14 elas samuti veel mõne nädala eest patrullbaasis Wahid kõrvuti afgaani sõduritega. Kompanii ülema major Eero Aija sõnul ei saa ta täpselt rääkida, mida Eesti kaitseväelased selle ohu vastu ette on võtnud, sest julgeolekuprotseduurid on salajased. Tema sõnul võib ta aga kindlalt öelda, et kõiki koalitsioonivägede vastu toimunud rünnakuid on põhjalikult analüüsitud ja kasutusse võetud täiendavaid abinõusid.

«Omavahelisi konflikte ei ole võimalik ennetada ega lahendada ei lukustatud väravate ega okastraadi vaheletõmbamisega,» leidis Aija samas.

Kompaniiülem on seisukohal, et võimalikke erimeelsusi afgaanidega saab lahendada ja teineteisemõistmist tagada ikkagi suhtlemisega. «Eestlastel Wahidis see oligi peamine vahend, kuidas hoida nii ennast kui kõiki teisi turvatuna,» rääkis ta.

«Igapäevane väga tihe suhtlus, üksteisest aru saamine, kohandumine afgaanide protseduuridega, endale pidevalt teadvustamine, et meie oleme siin külalised, mitte vastupidi,» loetles Aija. «Kui selline suhtumine omaks võtta, saab enamikust probleemidest üle.»

Tema sõnul on lihtsalt teatud kultuurilisi eripärasid, millega tuleb arvestada: näiteks erinev arusaam ajast, erinev arusaam asjade omamisest. «Aga kui need ära lahendada ülemate tasemel omavahelise suhtlusega, siis tegelikult on kõigist asjadest võimalik üle saada,» lisas ta.

Kompaniiülema sõnul eestlastel ühtki vastasseisu afgaanidega pole olnud.