Kaitseväes algas ohvitseride haridustaseme kontroll

Atesteerimine võib osadele ohvitseridele tähendada auastme alandamist ja madalamale ametikohale viimist. Foto on illustreeriv. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Tänasest algab kaitseväes ohvitseride ja allohvitseride erakorraline atesteerimine, et leida need ohvitserid, kes ei vasta kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud haridusnõuetele, ega saa enam teenida senistel sõjaliste juhtide ametikohtadel.

2000. aastal vastu võetud kaitseväeteenistuse seadus sätestab, et alates käesoleva aasta septembrist peab kõigil kaitseväes ja kaitseliidus tegevteenistuses olevatel ohvitseridel olema kõrgharidus ning allohvitseridel keskharidus.

Kaitseväe peastaabi personaliosakonna ülema kolonel Peeter Länsi sõnul puudutab erakorraline atesteerimine kaheksat allohvitseri ja 49 ohvitseri, kellest kuus on vanemohvitserid. Atesteerimise käigus kontrollivad ülemad, kas atesteeritavatel ohvitseridel on kõrgharidust ja allohvitseridel keskharidust tõendav diplom. Need, kes haridusnõuetele ei vasta, tunnistatakse ametikohale mittevastavaks ja peavad sõjalise juhi ametikohalt lahkuma.

Mittesobivatele püütakse leida asendusamet

Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase sõnul tuleb Kaitseväeteenistuse seadust tingimusteta täita, ent kaitsevägi proovib leida võimaluse, et riigikaitsele ei läheks kaduma sõjalise juhi ametikohal teeninud kaitseväelaste aastatepikkused teenistuskogemused.

Atesteerimise käigus pakutakse haridusnõuetele mittevastavatele nooremohvitseridele võimalust jätkata teenistust vanemallohvitseri ametikohal. Ohvitserile jääb õigus kanda ohvitseri auastmetunnuseid ning säilib vastav auastmetasu. Ta määratakse allohvitseri ametikohale, ta täidab allohvitseri ülesandeid ning talle makstakse allohvitseri ametikoha järgset teenistustasu.

Kuus vanemohvitseri, kes ei vasta haridusnõuetele, peavad kaitseväeteenistusest lahkuma ning saavad võimaluse kandideerida vabadele ametnike ametikohtadele, nendega sõlmitakse käsundusleping.