:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2012/09/03/1297492t1hbe3c.jpg)
Kaspersky Labi, mille omanik on tuntud kui endine KGB ohvitser, kasutab seni muretult ka mitu Eesti riigiasutust.
Kaspersky tegutseb käsikäes FSBga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juuli lõpus kirjutas ajakiri Wired pika loo maailma ühest juhtivast turvatarkvaratootjast Kaspersky Lab ja selle juhist Jevgeni Kasperskist (46), kes lõpetas 1987. aastal KGB sponsoreeritud Moskva krüptograafia, telekommunikatsiooni ja arvutiteaduse instituudi ning asus seejärel tööle Nõukogude armees.
Viirusetõrjeprogramm sattuski seekord luubi alla just värvika omaniku Kasperski tõttu, kelle sõbralikud suhted president Vladimir Putini ja Venemaa föderaalse julgeolekuteenistusega (FSB) tekitavad küsimusi firma sõltumatuse kohta.
Venemaa infojulgeoleku eest seisev FSB teeb küberkuritegevuse takistamiseks Kaspersky ekspertidega tihedat koostööd. Kaspersky eksperdid koolitavad agente ja viimased paluvad aeg-ajalt abi oluliste ülesannete lahendamisel.
Kaspersky Labi müügijuht Garri Kondakov on ajakirjale Wired tunnistanud, et aastaid tagasi oleks firma peaaegu pankrotti läinud, kui ei oleks sõlmitud hulka tehinguid Venemaa keskpangaga. «Kogu äri sai sellest alguse, see oli firma jaoks läbimurre,» ütles ta.
Nüüdseks on Kaspersky Lab üks kahest viirusetõrjet tootvast firmast, millele FSB on väljastanud litsentsi Venemaa riigiettevõtetele turvatarkvara müümiseks.
Lisaks on tähelepanu tõmmanud Kasperski viimase aja väljaütlemised. Näiteks usub ta, et suhtlusportaalides on inimestel liiga suur vabadus. Samas kasutatakse Venemaal suhtlusportaale valitsusvastasteks protestideks.
«Vabadus on hea, aga halvad inimesed võivad seda ära kasutada, et manipuleerida avaliku arvamusega,» arvas Kasperski, kelle visiooniks on näiteks osa online-tegevuste puhul laialdane jälgitavate digipasside kasutuselevõtt.
Samas on Kaspersky Lab hoolimata seotusest FSBga üks maailma suuremaid viirusetõrje tootjaid. Ettevõtte kodulehel seisab, et Kaspersky Labi toodang ja tehnoloogiad kaitsevad üle 300 miljoni inimese üle kogu maailma. Firma võimsusest annavad aimu ka faktid, et selle eksperdid on jõudnud jälile mitmetele küberrelvadele.
2010. aastal avastas praegu Kaspersky Labis töötav spetsialist pahavara nimega Stuxnet, mis oli USA ja Iisraeli ühine küberrelv Iraani tuumaprogrammi vastu.
Tänavu avastasid Kaspersky spetsialistid sarnase nuhkvara nimega Flame, mille on erinevate allikate väitel samuti välja arendanud USA ja Iisraeli luureasutused, et nõrgestada Iraani tuumaprogrammi ja koguda riigi kohta salajast teavet.
Kasutusel riigiasutustes
Kaspersky Lab Eesti partner Igor Zujev ei soovinud öelda, kui palju võiks tarkvaral kasutajaid Eestis olla. Küll aga hindas Kaspersky Lab Eesti esindaja Menelon OÜ 2008. aastal, et Kaspersky osa turust on 40–50 protsenti.
Lisaks paljudele kodudele on Kaspersky Labi toodang kasutusel ka mitmes Eesti riigiasutuses.
Näiteks on Kaspersky klient kultuuriministeerium, kuna ministeeriumi infotehnoloogia büroo juhataja Indrek Eensaare sõnul on tegemist tõhusa ja töökindla viirusetõrjetarkvaraga, mis omab arvutisüsteemide haldamiseks vajalikku lisafunktsionaalsust. Lisaks on tootel Eensaare kinnitusel soodsam hind.
Ülejäänud ministeeriumid ei kasuta tarkvara peaasjalikult sellepärast, et on saanud parema ja odavama pakkumise teistelt firmadelt.
Samuti kasutab Kaspersky Labi näiteks kaitseressursside amet. Ameti avalike suhete nõunik Marke Teppor ütles, et viimase viirusetõrjetarkvara hanke võitis ettevõte, kes pakkus Kaspersky Labi.
Nõunik lisas, et ajakirjas Wired väljatoodud faktidele on kaitseressursside amet siiski mõelnud. «Riskide maandamiseks kasutame kombineeritud turvalahendusi ega toetu ainult ühele tarkvarale,» lausus ta.
Tallinna linnakantselei IT-direktori Väino Olevi sõnul ei ole pealinn Kaspersky Labi tarkvara kunagi kasutanud. «Vastavalt läbiviidud riigihanke tulemustele on arvutiviiruste tõrjeks kasutusel firma Symantec tarkvaratooted,» ütles ta.
Loe edasi Postimes Plussist