/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/07/14/670868t1he357.jpg)
Välisminister Urmas Paeti sõnul ei ole Venemaa välisministri Sergei Lavrovi laupäeval tehtud Eesti ja Venemaa vaheliste piirilepete teemalises avalduses midagi uut ning ta ei näe, et selles küsimuses oleks olukord muutunud.
Paet: Lavrovi avalduses ei ole midagi uut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vene pool on ju aastaid rääkinud sellest, et tuleks piirilepete üle uuesti kõnelusi alustada, samas kui riigikogu ratifitseeris lepped juba aastal 2005. Ma ei tea konteksti, miks Lavrov piirilepete teemal sõna võttis. Ma saan aru, et ta esines täna [laupäeval] kuskil tudengitele, võib-olla keegi küsis talt selle kohta ja Lavrov vastas,» ütles Paet BNSile.
Paet meenutas, et Eesti ja Venemaa pidasid enne piirilepete sõlmimist 11 aastat läbirääkimisi ja jõudsid tulemuseni.
Välisminister lisas, et ka Venemaa parlament ise on lisanud paljude ratifitseerimisotsuste juurde oma seisukohti ehk preambuleid. «Väga paljude riikide parlamendid on teinud seda aastaid ja aastakümneid, lisades leppele omapoolse selgituse, mis mingil moel ei puuduta alla kirjutatud lepete sisu. Selles osas on see ulatuslik rahvusvaheline tava,» märkis Paet.
Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul on Venemaa valmis taas alustama Eestiga läbirääkimisi piirilepingu sõlmimise üle, teatas Interfax. «Nüüd oleme valmis alustama Eestiga uuesti läbirääkimisi, kuid ilma mingite üllatusteta, nagu viimati tuli Eesti parlamendi poolt,» ütles Lavrov laupäeval Moskvas üliõpilastele esinedes.
Vene välisministri sõnul on Eestiga 2005. aastal allkirjastatud piirilepingus selgelt öeldud, et kummalgi poolel ei ole teisele territoriaalseid nõudmisi, näiteks 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepinguga seoses. Lavrovi sõnul kinnitasid Eesti kolleegid talle 2005. aastal, et mingeid territoriaalseid nõudeid Eestil Venemaale ei ole ning sõlmitav leping sulgeb lõplikult kahe riigi vahelise piiri küsimuse. «Samas on Eesti parlamendis piirilepete ratifitseerimise seaduses mainitud Tartu rahulepingut, millega säilitatakse territoriaalsed nõudmised Venemaale,» lausus Lavrov.
Ta märkis, et sellistel tingimusel ei saanud Venemaa piirilepet ratifitseerida ja Vene pool oli sunnitud oma allkirja lepingult tagasi võtma.
Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirileppe 18. mail 2005 Moskvas.
Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepingu 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.
Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.
2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirileppelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirileppele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.