/nginx/o/2012/09/01/1294818t1h910d.jpg)
Täna asetati president Toomas Hendrik Ilvese osavõtul nurgakivi Viljandi riigigümnaasiumi tulevasele õppehoonele, mis valmib järgmise aasta suvel.
Ilves loodab Viljandi gümnaasiumist teistele eeskuju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me peame tahtma ja nõudma, et nende kerkivate kooliseinte vahelt tulevad tublid kodanikud ja head inimesed. Nende hulgas ka meie rahva homsed eestvedajad,» ütles president Toomas Hendrik Ilves täna Viljandi gümnaasiumi nurgakivi panekul.
President Ilves nentis, et need jäljed, mille rida loodaval gümnaasiumil väärikalt jätkata tuleb, on suured ning neidpidi tagasi minnes jõuame vähemasti üle-eelmisesse sajandisse. «Just siinkandis käisid koolis Eesti rahva esimesed haritlased - need meie mineviku suurkujud, kelle teadmiste ja tahte toel sündis iseseisev Eesti riik,» märkis riigipea.
President Ilves lisas, et uuest hoonest saab eeskuju teistele tugevatele gümnaasiumidele maakonnakeskustes ja suuremates linnades. «Uus on vorm ja uus saab olema ka sisu. Loodame kõik, et see nii ka läheb. Selleks soovin kõigile, eelkõige kohalikule kooliperele, jõudu, tugevat tahet ja eelkõige sihikindlat tööd,» ütles riigipea.
Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhtimisel rekonstrueeritakse muinsuskaitsealune Valuoja koolimaja ning ehitatakse juurde uus õppehoone. Ligi 5400 ruutmeetri suurusest koolikompleksist peaks saama Viljandi linna arhitektuurimaastikul oluline hoone, mis koosmõjus Ugala teatri ning nende hoonete vahelise tehisveekoguga moodustavad sümbioosi olevikust ja minevikust – vana ajalooline koolihoone harmoneerumas uuega.
Algkoolihoone restaureerimisel ja juurdeehituse kavandamisel on kontseptuaalselt lähtutud 1920. aastatel Wolffeldti ja Nürnbergi osaliselt realiseerunud, kuid pooleli jäänud koolihoone projektist. Vana hoone on säilitatud võimalikult algupäraselt ning omal ajal pooleli jäänud hoonetiib on kuvatud maapinnale väljakuna, vana ja uue hooneosa vahele, nii et loodav plats töötab ühtlasi ka peasissepääsuna koolikompleksi.
Ligi 3400 ruutmeetri suuruse juurdeehituse ideelahenduse autor on Arhitektuuribüroo SALTO. Hoone arhitektuurne lahendus lähtub krundi eripärast, paiknedes madalal piki tiigi äärt, ühendades kahte krunti piiravat teed ja moodustades neutraalse fooni ajaloolisele koolihoonele. Ida-lääne suunalisus tagab koolile hea valgusskeemi. Hoone tänavapoolsed otsad on suletud, vaated on suunatud tiigile, teatrile ja ajaloolisele hoonele ning sissepääsuväljakule.
Uue hoone aatrium-rekreatsioonialale on kavandatud puhkeruumid, raamatukogu-lugemissaal, kohvik-söökla. Trepid ja astmestikud on lahendatud spetsiifilise puhkealana, võimaldades sedasi nii suuri kogunemisi ning õppetööd, kui ka liigendatud töökohti avatud ruumis.
Olemasoleva majaosa keldrikorrusele on kavandatud tehnilised ruumid, abipinnad ja õpilaste riietumis- ja pesemisruumid. Esimesele korrusele õpetajate tuba, klassiruumid, väike köök ja kabinetid ning teisele korrusele saal koos lavaruumiga, klassiruumid ja kabinetid.
Kooli on planeeritud 6–7 paralleelklassi ligikaudu 600 õpilasega ja 75 personali töötajat.
Ehitustööde maksumuseks kujunes rahvusvahelise riigihanke tulemusena ligi 6,5 miljonit eurot.
1. septembril tööd alustanud Viljandi gümnaasium on haridusministeeriumi hallatav üldhariduskool, kus toimub õpe 10.–12. klassis. Esimesel õppeaastal tegutsetakse asenduspindadel Kaare ja Paalalinna kooli ruumes. Uues hoonekompleksis alustab kool järgmise aasta sügisel.