Päevatoimetaja:
Margus Martin

Herkel: miks sotsid takistavad kommunismi hukkamõistu?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Kommunismiohvrite memoriaal Washingtonis..
Kommunismiohvrite memoriaal Washingtonis.. Foto: SCANPIX

ENPA asepresident Andres Herkel küsib sotside esimehelt Jüri Pihlilt, miks põrkub Eesti rahvuslike huvide seisukohalt nii olulise küsimuse nagu seda on kommunismi kuritegude käsitlemine Euroopas juba mitmendat korda sotside vastuseisule.

Kui Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) kolm aastat tagasi otsustas hukka mõista totalitaarse kommunismi kuriteod, siis püüdis sotsiaaldemokraatide fraktsioon seista selle eest, et dokument ei läheks lõpphääletusele, vaid saadetaks tagasi komisjoni, et seda seal pehmendada või sootuks kalevi alla panna, meenutas alates 2009. aastast ENPA asepresidendi kohuseid täitev Herkel oma ajaveebis.

«Toona see ei õnnestunud. Küll aga ei lasknud sotside toetuse puudumine toona vastu võtta kahekolmandikulist häälteülekaalu eeldavaid soovitusi liikmesriikidele, mis sisaldasid konkreetseid abinõusid kommunismi kuritegude laiemaks teadvustamiseks,» rõhutas Herkel.

«Nüüd on teema suuresti Tunne Kelami eestvõttel jõudnud Euroopa Parlamenti, kus täna viidi läbi vastavasisuline kuulamine. Järgmisel nädalal toimub Strasbourgis ka sellesisuline debatt, millega võinuks kaasneda vastava resolutsiooniprojekti käsitlemine. Just nimelt «võinuks», sest sotsiaaldemokraatide fraktsioon blokeeris
resolutsiooni käsitlemise ettevalmistusfaasis,» nentis Herkel.

«Kommunismi kuritegude käsitlemisel on alati püütud vastuargumendina esitada väidet, et hukka ei tohi mõista konkreetset ideoloogiat, vaid hukka mõistetakse kuriteod. Suurtes piirides on nii ka tehtud, kaasaarvatud kommunistliku okupatsioonirežiimi kuritegude hukkamõistmisel Eesti riigikogus 2002. aastal,» meenutas poliitik.

Siiski ei avaldanud see pingete mahavõtmise viis Herkeli hinnangul kolme aasta eest mingit mõju eurokommunistidele, kes ka Euroopa Nõukogus jäid totalitaarse kommunismi kuritegusid häälekalt eitama.

«Sotside vastuseis on olnud hillitsetum, madala profiiliga. Kummati on selgitused enam kui vajalikud. Miks põrkub Eesti rahvuslike huvide seisukohalt nii olulise küsimuse käsitlemine Euroopas juba mitmendat korda sotside vastuseisule? See pole küsimus mitte ainult eurosotsidele, vaid kindlasti peab kaasa rääkima ka Eesti sotsiaaldemokraatide vastne esimees Jüri Pihl,» leidis Andres Herkel.

Tagasi üles