Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Lillekülas valmib aasta lõpuks raudteealune jalakäijate tunnel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lilleküla tunneli ehitus.
Lilleküla tunneli ehitus. Foto: Mihkel Maripuu

Tegelikult koosneb tunnel kahest osast, millest üks viib Väike-Ameerika tänava otsast kahe raudteeharu ühinemiskohale ning teine sealt edasi Kotka tänava ja Nõmme tee suunas.

Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase ütles Postimehele, et uus tunnel hakkab asendama seniseid kitsukesi ja ebamugavaid läbikäike jalgpallistaadioni lähedal.

«Kuigi omal ajal seati Lilleküla staadioni arendajatele tingimus ka tunnelite kaudu staadionile pääsemist parandada, siis tegelikkuses ei ole seda tehtud,» ütles Glase. «Nii võttiski Eesti Raudtee nüüd Euroopa Liidu rahalisel toel ette tunnelite jalakäijatele turvalisemaks ja mugavamaks ehitamise.»

Ta lisas, et Tallinn kavandab Kristiinesse tulevikus ühistranspordikeskuse rajamist ning siis kasvab eeldatavalt inimeste arv, kes hakkavad pidevalt teisele poole raudteed liikuma.

Eesti Raudtee tellis

Kahte tunnelit ehitab Eesti Raudtee tellimusel Läti firma Rbsskals Buvsabiedriba ning kogu rajatis läheb maksma rohkem kui 700 000 eurot. Ehitist kaasrahastab Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond.

Glase sõnul ei ole Eesti Raudteel vähemalt järgmise kolme aasta jooksul kavas uusi tunneleid rajada, sest firma on seotud EL-i tõukefondidest kaasrahastatavate projektidega ning uuteks investeeringuteks lihtsalt võimalusi ei jätku.

Praegu Tallinna kesklinna vanemana töötav, varem Kristiines sama ametit pidanud Mihhail Korb mainis, et juba tema hakkas ajama asja, et raudtee alla tunnelid ehitada.

«Tegelesin sellega siis, kui olin Kristiine linnaosa vanem, aga praegu on tõesti tegemist Eesti Raudtee projektiga, linnaosa aitab lihtsalt tehniliselt pabereid vormistada,» kinnitas Korb.

Linnaosavanem märkis, et plaanis oli ka teistesse kohtadesse raudteealuseid jalakäijate tunneleid rajada. Tema sõnul võiks neid olla 3 – 5 kohas. Ühe kõige olulisema kohana nimetas ta Kotka ja Tedre tänava ristmikut, kus inimesed on harjunud üle raudtee käima, see on aga väga ohtlik.

Kristiine linnaosa linnamajanduse osakonna spetsialist Toomas Häidkind ütles, et sel aastal linnaosa küll ühegi raudteealuse tunneli ehitamist ei alusta, kuid järgnevatel aastatel võib see kõne alla tulla küll. Ka tema nimetas ühe kõige vajalikuma tunnelikohana Tedre ja Kotka tänava ristmikku.

Tunneleid on veel vaja

«Selle jalakäijate tunneli plaanist me loobunud ei ole,» rõhutas Häidkind. «Kristiine inimestel on seal ikka väga tülikas teisele poole raudteed jõuda – tuleb teha ring Tondi tänava viadukti kaudu. Otse üle raudtee minna on eriti ohtlik. Õnneks on Eesti Raudteel plaan remondi käigus panna sinna raudaed ette, nagu on näiteks tehtud Tehnika tänaval.»

Häidkind ütles, et praegused raudteealused tunnelid jalgpallistaadioni lähistel on juba esimese Eesti Vabariigi ajal ehitatud tehnilisteks tunneliteks. Seepärast ongi need kitsad ja madalad ning ei vasta jalakäijate vajadustele. Samasuguseid läbikäike võib leida paljudes kohtades Eestis.

Glase sõnul on tõesti tegemist tehniliste tunnelitega ning need on mõeldud liigvee ärajuhtimiseks, mitte inimestele käimiseks. Eesti Raudtee ei kavatse neid sulgeda.

«Praegu Eesti Raudtee poolt ehitatava tunneliga lahendatakse aga ka see küsimus, kuidas inimesed pääsevad mugavalt jalgpallistaadionile ja seal ära,» tõdes Häidkind. «Tunnelil on keskel väljaviik, nii et jalgallihuvilised saavad ohutult minna nii Tehnika tänavale kui Kotka tänava ja Nõmme tee poole. Siiani käisid nad läbi nende kitsaste tunnelite või ronisid lihtsalt üle raudtee.»

Häidkind mainis, et raudteealused tunneleid oleks veel vaja. Ta nimetas Järve ostukeskuse ümbrust, kus inimesed samuti lähevad otse üle raudtee. Seda tunnelit oleks vaja neilegi, kes tahavad Pärnu maantee poolt minna Järve hooldushaiglasse.

Tagasi üles