Eesti keelele üleminek raputas vene koolid arenema

Illustratsioon: graafika: Alari Paluots

Vene gümnaasiumide üleminek eestikeelsele õppele võis panna neis jää liikuma ning tuua kaasa selle, et venekeelseid koole leiab eksamipingerea tipust rohkemgi, kui Eesti rahvuseline koosseis seda eeldaks.

Taolisele võimalusele viitasid mitmed Postimehega vestelnud hariduse asjatundjad. Loogika on siinjuures aga mitte otsene, vaid kaudne.

«Vene õppekeelega koolid on pidanud möödunud viie aasta jooksul tegema tõsist tööd üleminekul eestikeelsele aineõppele ja see ei ole töö ainult nendes ainetes, mida õpetatakse eesti keeles,» rääkis haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.

«See on nõudnud koolikultuuri muutmist, avatud suhtlemist õpilaste, lastevanemate ja koolikollektiiviga, uute metoodikate rakendamist jne,» kõneles Käosaar, märkides, et need koolid on saanud ka riigilt selleks otstarbeks raha.

«Kogu see kombinatsioon on hakanud mõjutama üldist õppekvaliteeti,» järeldas ta.

Käosaarega sama meelt on ka aastaga märkimisväärse tõusu läbi teinud venekeelse kooli, 66. kohalt 23ndaks kerkinud Jõhvi vene gümnaasiumi direktor Mare Lihtsa. «Aeg ise nõuab vene koolidelt muutust – üleminek eestikeelsele õppele ja sellega seonduv. Eestikeelsetel koolidel ei ole vajadust nii palju muutuda kui meil,» tõi Lihtsa paralleeli.

Tema sõnul on uuendusmeelsust kohata ka venekeelsete koolide direktorite omavahelistes aruteludes – ikka arutatakse, kuidas õppe sisu paremaks muuta, kaasata aktiivõppe meetodeid ja muid uuendusi.

Ühe põhjusena, miks võisid venekeelsed koolid tänavu tõusta, viidatakse ka asjaolule, et sel kevadel lõpetas esimene lend noori, kes on esimesest klassist alates keelekümblusklassis käinud.

Keel on läinud paremaks

Integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse Meie Inimesed keelekümblusprogrammi juhi Natalja Mjalitsina sõnul leidub vene õppekeelega edukate koolide nimekirjas palju neid, kus on süvendatud eesti keele õpe või mis on liitunud keelekümblusprogrammiga – alustades 3. koha saanud Tallinna humanitaargümnaasiumist ja teisest esikümnesse mahtunud venekeelsest koolist – Narva humanitaargümnaasiumist (6. koht).

«Seega ei saa me järeldada, et tulemused on head protestivaimust, vaid pigem on näha, et koolide avatus, õppemetoodikate paljusus ning tahe rakendada aktiivõppe meetodeid on olnud selle edu põhjus,» lisas ta.

Mare Lihtsa sõnul võib märgata, et keelekümblusklasside õpilased on väga tublid ning teistest parema eesti keele oskusega, mistõttu ei pane teda imestama, kui ka keelekümblejate lisandumine aitas vene koolide kohta parandada.

Lihtsa sõnul on aga üleüldse venekeelsete koolilõpetajate eesti keele tase viimasel ajal tõusnud. «Paranenud on mitte ainult õppimine, vaid ka õpetamine ja motivatsioon.»

Kümblus ei võrdu alati eduga

Skeptilisem keelekümbluse edu suhtes on aga Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. Ta tõi välja, et, Tallinnas on kaks nimekat keelekümbluskooli pingereas pigem keskel – Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasium 100. ja Tallinna Läänemere gümnaasium 83. kohal.

Kõlvarti sõnul pole eesti keelele panustavate koolide edu päris puhas – näiteks tuleb edukaima venekeelse kooli, Tallinna humanitaargümnaasiumi puhul arvestada, et nende õpilased omandavad teadmisi väga suurel määral eesti keeles, kuid teevad ikkagi lõpuks eesti keele kui võõrkeele eksami.

«Tänu sellele on vilistlaste eksamipunktid küllaltki kõrged. See omakorda tõstab keskmist punktisaaki,» märkis Kõlvart.

Tallinna humanitaargümnaasiumi õpilaste eesti keele võõrkeelena riigieksami keskmine tulemus oli konkurentsitult parim - 92,4 punkti sajast võimalikust.

Kõlvart kaitseb Linnamäed

Kõlvart ei nõustunud ka meediast läbi käinud tähelepanekuga, et pingereas tõusevad pigem eesti keelele panustavad venekeelse taustaga koolid, samal ajal kui venekeelse õppe säilitamiseks linna erastatav Tallinna Linnamäe vene lütseum langes 20. kohalt 31seks.

«Jutt sellest, et Tallinna Linnamäe vene lütseumi valitud tee on vale, kõlab äärmiselt ebaõiglaselt,» rääkis Kõlvart.

«Eksamite alusel koostatud pingerida on vaid üks võimalus koole kõrvutada. Koolide võrdlemises tuleb olla palju laiapõhjalisem ja vaadata lisaks eksamitulemustele ka muid aspekte. Näiteks ligi 95 protsenti Linnamäe vene lütseumi lõpetajatest astuvad kõrgkooli ning 66 protsenti neist jätkavad õpinguid eesti keeles.»

Ta tõi välja, et koolide üldpingereas on väga kõrgel kohal ka need gümnaasiumid, mis palusid pikendust eestikeelsele õppele üleminekul. «Tuleb märkida, et Tallinna Kesklinna vene gümnaasium, mis samuti taotles venekeelse õppe jätkumist, on pingereas 12. kohal ning sama õigust taotlev Tallinna Tõnismäe reaalkool on 14. kohal.»

Ka Tallinna Linnamäe vene lütseumi 31. koht on tema sõnul väga tubli tulemus. «Rääkimata sellest, et see on linnaäärne kool, kuhu saavad sisse ilma katseta kõik selle piirkonna lapsed,» märkis Kõlvart.