/nginx/o/2009/03/18/150091t1h7b89.jpg)
Tallinna Kesklinna halduskogus puhkes eelmisel nädalal tuline poliitvaidlus korterelamu üle, mida linnasüdamesse Kentmanni tänavale magusale krundile planeeritakse.
Kentmanni krunt vallandas poliittüli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kesklinna halduskogu liikme Indrek Raudse (IRL) sõnul ei juhtu just tihti, et halduskogu keskerakondlastest liikmed nagu üks mees istungil viibivad. Nii eelmisel teisipäeval oli, kui arutlusel oli Kentmanni 28/30 kinnistu detailplaneering.
«Muidu käivad keskerakondlased halduskogus nagu kuuvarjutus, aga nüüd olid nad kõik kohal,» ütles Raudne. «Nende surve sellele detailplaneeringule on nii läbinähtav. Miks, seda ei oska öelda.»
Erihuvid puuduvad
Kesklinna halduskogu keskerakondlasest liikme Kadri Simsoni sõnul pole Keskerakonna liikmed püüdnud kõnealust planeeringut läbi suruda.
Tema sõnul oli halduskogu mullu oktoobris pärast arhitekti ettekande ärakuulamist nõus detailplaneeringu eskiisi maakomisjoni esitatud lisatingimusteta kinnitama.
Sellele vaatamata esitas maakomisjoni esinaine Anna-Greta Tsahkna (IRL) samad tingimused eelmise nädala halduskogu istungile uuesti ning halduskogu oli nendega nõus.
«Tsahkna ettepanekul sel korral arhitektile üldse sõna ei antud ning hääletus tehti kiirkorras, sisulise aruteluta,» ütles Simson. «Keskerakonna esindajatel on antud detailplaneeringu juures sama huvi nagu iga teise kesklinna kavandatava ehituse suhtes – kinnisvara arendajatele ei tohi teha lihtsustusi avalike huvide arvelt, aga mitte ka põhjendamata takistusi.»
Tsahkna sõnul tahtis maakomisjon projekteeritava hoone mahtu ja kõrgust vähendada just seetõttu, et Kentmanni tänava äärsed majad on sealkandis kuni seitsmekorruselised. Samuti pole komisjon nõus sellega, et planeering hõlmab ka reformimata riigimaad, kuhu oleks mõistlik rajada väike üldkasutatav haljasala.
Kesklinna ühe magusama kinnistu hoonestamise eskiislahenduse teinud arhitekt Rein Murula kinnitas, et viimasel halduskogu koosolekul ei huvitanud kedagi hoone ise.
See-eest toimus aga tema sõnul tuline poliitiline piikide murdmine Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu esindajate vahel.
Arhitekt lisas, et kinnistu on saanud suhteliselt mõistliku lahenduse, mille Kesklinna halduskogu ka oktoobris täielikult heaks kiitis, nüüd aga ikkagi seal muudatusi soovib. Reformimata riigimaale võiks tema sõnul rajada väljasõidutee. Haljasala jaoks on see maasiil liiga tilluke. »
Murula tahab projekteerida kinnistule aatrium-tüüpi maja. Kui aga hoonestusala nelja meetri võrra kitsamaks teha, siis pole see võimalik. Seetõttu peab ta maakomisjoni seatud tingimust ebapädevaks. Ka hoone kõrguse alandamist kaheksalt korruselt seitsmele ei pea Murula õigeks, sest Liivalaia tänava ääres seisab veelgi kõrgem maja, mis varjab kavandatava elamu.
Linnaosavanem mõtleb veel
Kesklinna linnaosa vanem Marek Jürgenson kinnitas samuti, et halduskogu viimane istung võttis poliitilise rünnaku varjundi ning sisulist arutelu jäi väheseks. Seetõttu ei saa ta oma seisukohta kujundades lähtuda ainult halduskogu otsusest.
Ta lisas, et kuna planeeringu eskiisi arutelul kooskõlastas halduskogu selle tingimusteta, siis järgmisel etapil tingimuste esitamine tekitab küsimuse, kas järgitakse head haldustava. Eilseks ei olnud Jürgenson oma seisukohta veel lõplikult kujundanud.
Halduskogu otsus on linnaosavalitsusele soovituslik. Lõplik otsus kinnistu detailplaneeringu kehtestamise osas jääb aga veel kaugele, sest avalikul väljapanekul ja arutelul võib tulla igasuguseid üllatusi.