/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/08/29/1290654t1h84d7.jpg)
Sarnaselt Tallinna kesklinna koolidele ägavad suure lastearvu all ka pealinna lähivaldade koolid, mis on asunud innukalt juurdeehitusi kavandama. Kõik pole pääsenud ka teisest vahetusest.
Pealinna lähivaldade koolid laienevad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saue gümnaasiumis alustab sel sügisel viis 1. klassi kokku 106 lapsega, mis on koolidirektor Jaan Palumetsa sõnul kahe klassitäie jagu rohkem kui mullu.
«Esialgu oleme saanud ruumiprobleeme lahendada, aga kui järgmisel aastal tuleb ka viis klassi avada ja majale juurdeehitust ei tule, oleme sunnitud alustama ka teise vahetusega,» rääkis Palumets.
Ülerahvastatud koolis tehakse juba praegu ümberehitusi – koridori pinda vähendatakse, et sinna teha kaks boksi keeleõppe jaoks. Peale klassiruumide on koolis nappus ka garderoobidest, mistõttu peab osa lastest hoidma oma rõivaid ja jalatseid klassides.
Söökla töötab samuti maksimumvõimsusel. «Söömine algab kell 10 ja viimane vahetund on kell 13, kuid teine ja kolmas klass söövad tunni ajal, sest me ei mahuta neid muidu sööklasse ära,» rääkis Palumets. Järgmisel aastal tuleb laiendada ka koolisööklat, mis on laste käsutuses juba kella 7.30st, kui pakutakse võimalust osta hommikuputru, kuni õhtul kella 16ni, mil pikapäevarühmadele õhtuoodet pakutakse.
Ruumiprobleemid on ka Jüri gümnaasiumis, kus tänavu alustab kooliteed 92 õpilast neljas paralleelis. Samasugune laste hulk on olnud juba aastaid, tänavu 6. klassi minevaid lapsi on koguni viis komplekti. «Maja on projekteeritud 800-850 inimesele, praegu käib meil 900 õpilast, nii et viimane piir on käes,» rääkis direktor Maria Tiro. Möödunud aastal valmis uue korpuse eskiisprojekt, praeguste plaanide järgi loodetakse uus korpus avada 2015. aasta sügisel ja kolida sinna kooli gümnaasiumiklassid.
Ümberehitusi tehakse aga pidevalt. «Tänavu tegime ühest väga suurest kunstiklassist kaks väiksemat, kus saame rühmaõpet teha,» rääkis Tiro. Sööklat laiendati juba möödunud suvel, garderoobideks kasutatavaid lukustatavaid kappe on tõstetud ka eri korrustele koridoridesse.
«Teist vahetust oleme mõtetes kogu aeg hoidnud, tänavu kevadelgi väga täpselt arvutasime, kas tuleb klassiruumidest välja või ei. Kui järgmisel aastal välja ei tule, siis ongi paratamatu samm teise vahetuse avamine,» tõdes direktor.
Teine vahetus alustab
Kiili gümnaasium ainsana on aga sel aastal sunnitud esimest korda kutsuma osa lapsi kooli teiseks vahetuseks. Kolm neljandat klassi alustavad sel õppeaastal tunde kell 10.50. «See on justkui neljandaks tunniks kohale tulek, pärast kella kolme saavad koolist vabaks,» rääkis Kiili gümnaasiumi direktor Mihkel Rebane. Neljandad klassid valiti hiljem käima seepärast, et neil on niikuinii üleminek teise kooliastmesse. «See tundus loogiline. Nad on nii vaid üks aasta, viiendas klassis tulevad jälle hommikupoole.»
Rebane rääkis, et siiani tugeva surve all olnud valla lasteaedades laheneb ruumiprobleem umbes kolme aasta pärast: «Nii loomulik kui mehaaniline iive on kõrgpunktist üle saanud ja stabiliseerub allapoole. Koolile tähendavad lähiaastad aga kiiret kasvu. Kui meil veel kevadel oli koolis kokku 500 last, siis sügisel juba 550 last. Selline tõus kestab meil veel kolm aastat, aga kaugemale on keeruline ennustada,» ütles Rebane.
Koolilaste arv on nii järsult kasvanud kahel viimasel aastal, mistõttu ainsa võimaliku lahendusena nähakse juurdeehitust majale, mis peaks võimaldama ka seda, et rohkem lapsi peale neljandate teise vahetusse minema ei pea.
Ka Kiili gümnaasium loodab järgmisel suvel saada algklasside tiivale juurdeehituse. «Koridore ega muud me ümber ehitama ei hakka, meil on nii kena koolimaja,» põhjendas direktor. Plaanid on joonistatud, jõuluks loodetakse projekti valmis saada, uuel aastal leida ehitaja ja järgmisel suvel see valmis teha.
Laagri kool avab sel aastal esmakordselt neli 1. klassi. «Sellel aastal saime vastu võtta kõik Saue valla lapsed, kes esitasid taotluse ja olid kooli minekuks valmis,» ütles kooli direktor Viktor Juhanson. «Rohkem ei oleks me saanud lapsi juurde võtta ruumikitsikuse tõttu.»
Ka sellele uuele, alles 2005. aastal avatud koolile soovitakse juba juurdeehitust, mis on plaanis valmis ehitada 2014. aastal. Juhanson kinnitas, et kahes vahetuses töötamist ei ole arutatud, sest see oleks väga halb variant nii lastele kui lastevanematele.