Lastevanemate liidu esimehe Enn Kirsmani sõnul on oluline võimalus luua poisteklasse, kuid see ei pruugi vähendada õpilaste koolist väljalangevust.
Poisteklassi eelis seati kahtluse alla
«Ma ei usu, et see oleks mingi võluvits,» kommenteeris Kirsman haridusminister Tõnis Lukase eilsel hariduskonverentsil välja öeldud mõtet, et poisteklasside loomisest võib olla abi võitluses koolist väljalangemisega.
«Ikkagi sõltub kõik õpetajast ja õpetaja meisterlikkusest. Väita, et poisteklassist langeb vähem välja kui segaklassist, sellel ei ole teadmistepõhist alust.»
Praegu Audentese erakooli juhtiv Kirsman rääkis, et on õpetanud nii poiste- kui tüdrukute klassides ning on kogenud, et seal ei ole põhimõttelist erinevust segaklassiga. «Võti on pigem selles, kuidas õpetaja ja klassijuhataja saavutab kontakti ja tööõhkkonna.»
Kirsmani sõnul pärsib õppeedukust ikka esmalt see, kui kehtib suhtumine, et õppimine võrdub tootmine.
«Koolis peab olema huvitav ja jõukohane. Kooliõpe peab muutuma n-ö faktipõhisest loomisepõhiseks - et õppimine ei oleks faktide pähe tuupimine, vaid looming ja nauding.»
Ta ei soovinud põhjalikuma analüüsita heaks kiita ka meedias kõlanud arvamusi, nagu aitaks koolist väljalangevust vähendada näiteks nooremate ja meessoost õpetajate osakaalu kasv või spordile ja n-ö poiste erialadele suurema rõhu panemine. Tema sõnul ei ole nende väidete kinnituseks ka tõsiteaduslikke uurimusi avaldatud.
Kirsmani väitel ei ole üldisemas plaanis küsimus ka selles, kas poisteklass on parem kui segaklass, vaid selles, et kogukond saaks soovi korral asutada poisteklassi ja tüdrukuteklassid.
«Oluline on see, et poiste- ja tüdrukute klassid oleksid lubatud, mitte, et neid hakataks vägisi tegema ja keelama. Mida erinevam on koolide võrgustik ja pakutav, seda rikkam on Eesti haridusmaastik.»