Vene koolid tõrjuvad eesti omi tahapoole

Pildil on noored inimesed, kes tänavu kevadel Tallinna reaalkooli lõpetasid ja oma kooli gümnaasiumide lõpueksamite edetabelis esimesele kohale tõstsid. Foto: Toomas Huik

Pingerida. Edetabeli tagaosast leiab hulga väikegümnaasiume, mida plaanitaksegi sulgeda.
 

Gümnaasiumide lõpueksamite tulemuste põhjal tõusis sel aastal juba üheksa vene kooli kahekümne parema sekka, kusjuures esimest korda kerkis neist üks, Tallinna humanitaargümnaasium, esikolmikusse.

«Oi! Me üldse ei lootnudki sel aastal, et nii head tulemused tulevad,» rõõmustas Tallinna humanitaargümnaasiumi direktor Luule Kösler. «Meil pole meeletult tugevaid ega ka meeletult nõrku, aga keskmine on alati tugev, kusjuures sel aastal oli medaliga lõpetajaid oluliselt vähem kui möödunud aastal.»

«Humanitaargümnaasium on väga ainulaadne kool – tõeline eliitkool, kus on eriline hõng ja meelsus, tõeline näidiskool, kuidas integratsioon võiks toimuda,» kiitis kolleege Tallinna reaalkooli direktor Gunnar Polma, kelle kool sel aastal esimest korda päris esimeseks tõusis.

Kösler leidis, et peamine põhjus, miks Tallinna humanitaargümnaasiumil nii head tulemused on, seisneb selles, et õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate vahel on väga head ja avatud suhted.

Seitse aastat Tallinna kesklinnas asuvat vene kooli juhtinud ja koolis 31 aastat töötanud Kösler jäi lausa hätta meenutades, millal selles koolis osalist eestikeelset aineõpet alustati. «Oli see 14, 15 või 16 aastat tagasi?» üritas ta tagasi vaadata. «Eesti kirjandust oleme eesti keeles õpetanud juba üle 20 aasta ning osa aineid oleme eesti keeles juba esimesest klassist alates kõigile õpetanud,» rääkis ta.

Eesti keele kui teise keele keskmine hinne oli selles koolis üle 92 punkti, aga oluliselt alla ei jää ka ülejäänud kaheksa esikahekümnesse jõudnud vene kooli eesti keele eksami tulemused – keskmine tulemus oli vähemalt 75 punkti.

Kuigi humanitaargümnaasiumis õpitakse kõiki aineid peale reaalainete eesti keeles, tegi enamik õpilasi eksamid vene keeles. «Vene keelt ja kirjandust õpetame rohkem, kui nõutud,» lisas Kösler.

Võrreldes aastatagusega on edetabelis teinud ilusa hüppe Narva Pähklimäe gümnaasium, mis tõusis 43. kohalt kolmeteistkümnendaks. Kooli õppealajuhataja Olga Elsknin tõdes, et nendegi koolis polnud sel aastal kuidagi eriliselt ja silmapaistvalt tugev lend. «Korralikud keskmised, aga meie kooli lõpetas ka noormees, kes sai kolmel eksamil maksimaalsed sada punkti. Selline vaikse loomuga noormees, kes suurt ei räägi, aga lisaks füüsikale ja matemaatikale tegi sajaprotsendilise tulemuse ka vene keeles,» meenutas õppealajuhataja.

«Tuleval aastal on meil tulemas väga tugev lend, kellest pooled juba sel aastal keemia­eksami tegid – alla 70 punkti ei saanud keegi,» rääkis Elsknin.

Pähklimäe gümnaasiumi 44 lõpetajast vaid paar ei ole kohe edasi õppima läinud. «Enamik astus Eesti ülikoolidesse, üks Venemaale, kaks Inglismaale ja Soome, üks Rootsi,» loetles õppealajuhataja lõpetanute edasisi samme.

Narva koolidest oli Pähklimäest traditsiooniliselt eespool Narva humanitaargümnaasium, kes on tabelis iga aastaga järjest tõusnud, asudes nüüd kuuendal kohal.

«Rõõmustan väga selle üle, et üleminek eestikeelsele õppele ei ole tulemustes tagasilööki andnud, vaid pigem vastupidi,» lausus haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis. «Võib-olla on vene lastel saavutussoov, motivatsioon õppida suurem,» arvas ta.

Tallinna humanitaargümnaasiumi direktor leidis, et nende kooli lõpetajad on tööturul väga hinnatud: «Nad saavad lisaks eesti keelele koolist ka väga hea inglise keele, lisaks õpivad gümnaasiumis saksa keelt, pluss emakeel, vene keel, mille õpetamise tase eesti koolides ei ole tugev,» selgitas direktor.

Seekordse pingerea tippu tõusnud Tallinna reaalkooli direktoril Polmal oli hea meel oma õpilaste emakeeleeksami tulemuste üle. «See on läbi aastate parim tulemus ja ilmselt tõstis meid tänavu ka edetabelis. Kuid tõenäoliselt aitas sellele kaasa ka emakeeleeksami uus korraldus, kus lisaks esseele oli ka tekstianalüüs, mis reaalkallakuga õpilastele oli kindlasti kasuks,» arutles Polma.

Emakeeleeksami tulemused olid sel aastal parimad Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetajatel. Üldarvestuses jäi pigem reaalkallakuga HTG üle mitme aasta teiseks. Tavaliselt parima tulemuse teinud Tallinna prantsuse lütseum jäi uuenenud eksamiga alles viiendaks. Sarnast muutust võib teistegi humanitaarkallakuga koolide puhul täheldada, kuid üldine keskmine punktisumma emakeeleeksamil koolidel tõusis.

Tabeli tagaossa jäid tavapäraselt täiskasvanute gümnaasiumid, kuid alla 50 punkti või napilt 50 punkti kokku saanute seas on ka hulk koole, mille tulevik gümnaasiumina jätkamisel on suure küsimärgi all. Puhja, Juuru, Mustvee, Narva-Jõesuu, Kanepi, Võhma, Parksepa, Põlva keskkool – kui lugeda edetabelit tagantpoolt ettepoole.

Küttist need tulemused imestama ei pannud. «Aga mul on kahju, et need koolid – kasvõi Kanepi või Põlva keskkool, kellega oleme mitu aastat rääkinud, et ei ole mõtet punnitada – ei ole tahtnud otsuseid teha,» lausus Küttis.

Ta tõdes, et edetabelitesse võib suhtuda kahtlusega, kuid trendid on juba mitu aastat selged olnud ja seda näitab ka seekordne edetabel.

«Käisin alles jaanipäeval Juurus, istusime lõkke ääres ja rääkisime ka kooli tulevikust. Ütlesin neile, et on asju, millega pole mõtet võidelda, see asi on vaja lõpuks ära korraldada,» nentis Küttis, viidates gümnaasiumivõrgu korrastamiskavale.
--------------------------------------------------------

Koolide paremusjärjestus õppeainete põhjal