Lapspornograafia internetis: müüdid ja tegelikkus

Lapsele tuleb varakult rääkida internetis varitsevatest ohtudest, et kaitsta teda võimaliku väärkohtlemise eest. Foto: Caro / Scanpix

Seksuaalkurjategija ohvriks satuvad ka väga väikesed lapsed, ärakasutajateks on enamasti lastele lähedased, sümpaatsed inimesed, kirjeldasid spetsialistid tänasel internetiohutuse seminaril.

Rahvusvahelise kadunud ja ärakasutatud laste organisatsiooni Euroopa osakonna juht Leila Schilthuis tõi välja hulga lapspornograafia kohta levivaid müüte, mis näitavad probleemi palju heledamates toonides, kui see tegelikult on.

Üle maailma laaditakse internetti keskmiselt 200 uut lapspornograafilist pilti päevas. Iga seitsmes laps on kokku puutunud seksuaalse alatooniga esitatud palvetega internetis, vaid kolmandik lastest läheb sellest kellelegi rääkima, ladus Schilthuis esile fakte.

Paraku on levinud hulk valearusaamu, mis ilustavad probleemi olemust.
«Arvatakse, et lapspornograafia hõlmab 18-19-aastaste tüdrukute fotosid, kes poseerivad piltidel lastena. Tegelikult on kõigist piltidest 19 protsendil kujutatud alla 3-aastaseid lapsi ning 39 protsendil 3-5-aastaseid lapsi,» sõnas Schilthuis.

Paljud arvavad ka, et pildid on vaid alasti lastest. Tegelikult näitab 92 protsenti fotodest laste suguelundeid, 80 protsendil on näha suguühe ja 21 protsenti on videoid, kus lapsed karjuvad, paluvad halastust, sest ei suuda taluda seda olukorda, millesse neid on pandud.

Ärakasutajad on lähedased inimesed

Levinud müüt on ka see, et lapsi kasutavad ära võõrad inimesed. «Uuringud on välja selgitanud, et umbes 70 protsenti piltidest on üles laadinud kas laste vanemad, sugulased, õpetajad - ühesõnaga, väga lähedased inimesed. Seetõttu on ka sellest teavitamine lastele väga suur probleem - kuidas minna ütlema, et mu onu minuga nii tegi?» rääkis Schilthuis.

Sageli kujutatakse ette, et lapspornograafiaga tegelejad on vanemad mehed. «Need on 17-40-aastased inimesed võrdselt igas vanuses,» lükkas Schilthuis sellegi eksiarvamuse ümber.

Ka Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Eneli Pau nõustus, et millegipärast on arvamus, et seksuaalkurjategija on mingi prügikasti taga istuv jorss. Tema sõnul võib keskmist seksuaalkurjategijat kirjeldada kui kõrgharidusega 26-35-aastast inimest, kes ei ole lapsele võõras. «Et last ära kasutada, peab tal olema lapsega hea side: seetõttu on nad sõbralikud, annavad kommi, räägivad lapsega,» sõnas Pau.

Schilthuis tõi põhjuseks, miks laste väärkohtlemine viimasel ajal nii palju levima on hakanud, just interneti. «Lapsi on alati väärkoheldud, aga varem elasid need inimesed, kellele oli pandud pedofiilia diagnoos, oma väikeses maailmas. Nüüd leiavad nad anonüümses internetis mõttekaaslasi, neile tundub, et nad polegi ebardid, ja saavad oma pilte vahetada...» kirjeldas naine. 

«Tõsi on ka see, et me ei tegele piisavalt kurjategijatega. Nad saavad oma karistuse, kannavad selle ära. Aga MIKS nad seda teevad, seda on isegi psühhiaatrid tõrksad uurima,» leidis Schilthuis.