Parklad nõuavad politseilt sadu tuhandeid eurosid

Piirivalvesadam täis autoromusid – augusti keskel veeti sundseisu tõttu politsei- ja piirivalve territooriumile Koplis Süsta tänaval sadakond autot. Mis neist seal saab, ei oska keegi ennustada. Foto: Toomas Huik

Hiiglaslike parklaarvetega hädas politsei tahab võimalust omanike hüljatud romud kulude katteks maha müüa.
 

Viis aastat Tallinnas politsei tellimusel autosid teisaldanud ja valvanud ettevõte soovib politseilt 250 000 eurot, kuna inimesed hülgavad sageli romud, mille politsei on lasknud parklasse toimetada, ja jätavad teenuse eest tasumata.

Et selliseid nõudeid edaspidi vältida, tahab siseministeerium muuta seadust nii, et kui omanik teisaldatud sõidukile järele ei tule, võiks riik selle kolme kuu pärast maha müüa, katmaks auto parklasse vedamise ja seal hoidmise kulusid.

Suvel tuli rahandusministeeriumil juba anda politseile 100 000 eurot, et lahendada samasugune nõue Tartus. Nüüd tuleb rahandusminister Jürgen Ligi alluvatel ilmselt siseministeeriumile välja maksta veel 250 000 eurot. Kokkuhoidu jutlustavale ministrile see muidugi rõõmu ei valmista. Kuid midagi pole teha. Politsei, kes vastutab liikluses ohtlike autode teisaldamise eest, on sundseisus, sest peab parklaomanikele autode hoiu- ja teisaldamiskulud tasuma.

96 mahajäetud romu

Tüüpiline näide, kuidas autoomaniku probleemist saab politsei probleem, on järgmine: kodanik teeb oma vana, näiteks tuhande euro suuruse turuväärtusega sõidukiga avarii. Politsei laseb sõidukõlbmatu auto oma lepingupartneril puksiir­autoga tasulisse valvega parklasse teisaldada. Puksiirteenus läheb maksma 26 eurot, kuid see on alles algus. Kopsakas arve tekib avariilise auto parklas hoidmise eest. Hinnakirja järgi maksab parklas hoidmine kaks eurot ja 56 senti ööpäevas. Aastaga tiksub nii ette 943 eurot, viie aastaga 4672 eurot.

See on juba umbes kümne aasta vanuse ja tehniliselt täiesti korras Volvo S60 turuväärtus. Autoomanik, kel tuleb viis aastat pärast avariilise auto parklasse paigutamist tahtmine see sealt siiski välja osta, peab olema üsna omamoodi mõtlemisega.

Sageli pole omanikul aimugi, kuhu tema romu viidi. Teoreetiliselt peaks politsei sellest omanikule teada andma kirja teel. Ent Eestis on tuhandeid inimesi, kes ei ela sel aadressil, mis on kirjas rahvastikuregistris (nimelt sealt leiab aadressi politsei), ja nii rändab autoomanikule mõeldud teatis sageli prügikasti. Aga auto jääb parklasse arvet kasvatama, kuni lõpuks esitab parkla omanik politsei- ja piirivalveametile kopsaka arve.

Kümmekond päeva tagasi vedas politsei Paljassaares asuvast tasulisest parklast minema 96 mootorsõidukit: 91 autot ja viis mootorratast või rollerit. Nende uus «ajutine» asukoht on nüüd Koplis Süsta tänava piirivalvebaasis.

Seesugune kiirkolimine oli sundkäik, sest alates 2008. aastast Põhja prefektuurile teisaldamis- ja parkimisteenust pakkunud OÜ Vlaeri nõudis, et need autod minema viidaks. Miks? Viis aastat politsei koostööpartneriks olnud Vlaeri kaotas hiljuti konkursiga selle töö teisele ettevõttele.

Seni politseiga heades suhetes olnud Vlaeri juhi Vladimir Kaminski kollast värvi puksiir­autod jäid seetõttu ilma püsivast sissetulekust. Politseilt tulnud tellimusi oli Kaminski sõnul ööpäevas neli-viis ehk umbes saja euro eest päevas.

Nüüd peab Vlaeri Kaminski väitel ettevõttena otsad kokku tõmbama. Paljassaare parklastki on juba välja kolitud. Jäänud on lahendada pooleliolev vaidlus politsei- ja piirivalveametiga.

Vaidlus käib selle üle, kes maksab kinni 96 hüljatud  mootorsõiduki hoiukulud Vlaeri valvatud parklas. Vlaeri arvutuste järgi on see summa umbes 250 000 eurot. «See on puhas kahju, siin pole mingeid intresse või muid lisasid,» räägib Kaminski.

Lootus mitte maksta

Mees jutustab, kuidas inimesed aastaid hiljem oma autod nende juurest üles leidsid, kuid loobusid neid välja ostmast, kui kuulsid vahepeal kogunenud parklaarvest. «Pakkusime politseile, et võime ise autoomanikke üles otsima hakata, kui nad meile inimeste kontaktid annaksid, kuid see olevat seadusega keelatud,» räägib Kaminski.

Seda raha autoomanikelt tagaselja välja mõista on keeruline. Aastataguse riigikohtu otsusega on see põhiseadusega vastuolus ja seetõttu muudeti mullu ka liiklusseadust (vaata lisalugu).

Nii on senise praktika põhjal pidanud kahju hüvitama riik. Tartus on kahel korral nii juba juhtunud. Ent Tallinna puhul loodab politsei- ja piirivalveamet esimest korda teistsugust lahendust – nimelt olevat ametil OÜga Vlaeri kahepoolne leping, mis välistab sellise nõude esitamise politseile.

Politsei- ja piirivalveameti õigusbüroo juhi Madis Reimandi sõnul on politsei keerulises olukorras, sest puudub võimalus ise selliste probleemsete sõidukite hoidmist lõpetada.

«Seetõttu otsime võimalusi õigusaktide muutmiseks viisil, mis võimaldaks sätestada autode hoidmisele parklas piiraja ja -tingimused,» ütleb Reimand. «Oleme seisukohal, et selliseks piirajaks võiks sätestada kolm kuud.»

Aja täitudes oleks võimalik sõiduki teisaldus- ja hoiukulud katta sõiduki müümisega – ükskõik, kas auto müüakse taastamiseks, varuosadeks või vanametalliks. Kui sõiduki realiseerimise tulu ületab autoga seotud kulu, makstakse  järele jääv summa omaniku pangaarvele.

Ent enne tuleb riigil jõuda mingile kokkuleppele OÜga Vlaeri, kes hoolimata sellest, et neil politseiga enam lepingulist töösuhet pole, hoiab ja valvab Õismäel asuvas tasulises parklas endiselt paarikümmet politsei tellimusel teisaldatud autot.

Miks ei transporditud neid autosid Süsta piirivalvebaasi? Sest omanikud jätsid need masinad maha pärast 2011. aasta suve. See tähendab, et praeguse liiklusseaduse järgi on teoreetiliselt võimalik nende autode omanikelt hoiutasu tagantjärele välja mõista.

Ent Süsta tänava piirivalvebaasi veetud sadakond autot ripuvad seaduse mõttes endiselt otsekui maa ja taeva vahel.
----------------------------------------------

Põhiseadus säästis varem omanikke kopsakast arvest

Riigikohtu 2011. aasta sügisene otsus muutis hetkega õiguslikult võimatuks autoomanikelt parkimis- ja teisaldustasusid tagantjärele sisse nõuda.

Riigikohtu esimehe Märt Raski eesistumisel tehtud otsus puudutas küll vaid üksikjuhtumit, kuid oli laiema tähendusega. Nimelt teisaldati 2009. aasta septembris Tallinna kesklinnast transpordiameti eestvedamisel valesti pargitud auto, mis kuulus Swedbank Liisingule.

Sõiduki kasutaja tasus küll Ühisteenustele auto parklasse teisaldamise kulu 420 krooni, kuid esitas hiljem kohtule kaebuse. Tallinna halduskohus rahuldas selle kaebuse täielikult, tunnistades põhiseadusevastaseks liiklusseaduse selle osa, mis nägi ette teisaldamiskulude hüvitamise.

Kohtu hinnangul oli teisaldamiskahjude väljanõudmisega tekkinud põhiseaduslik riive. See tähendab, et kõik riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse peab sätestama seadus, ent teisaldamisraha tagantjärele hüvitamine oli ette nähtud ühe määrusega, mis ei mahtunud  kuidagi põhiseaduse nõuete alla.

Otsus kaevati riigikohtusse, kus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selle lõplikult jõustas. Tulenevalt sellest muudeti 2011. aasta suvel liiklusseaduse vastavat määrust.