/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2009/03/13/148049t1h02b1.jpg)
Alates pühapäevast on internetiteenuse pakkujal kohustus säilitada info liikumise kohta andmeid. See annab võimaluse hõlpsamalt tuvastada üha tavalisemaks muutuvat ebaseaduslikku failide üles- ja allalaadimist.
Üha kasvav internetipiraatlus saab löögi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni tegevdirektori Erik Mandre sõnul on internetipiraatlus, eriti muusika, filmide ja tarkvara ebaseaduslik allalaadimine Eestis kasvav trend.
«Võimalusi erinevateks failivahetusteks tuleb aina juurde ja ühendused muutuvad kiiremaks,» lausus Mandre. «Selles valguses ei saa kindlasti rääkida, et piraatluse probleem oleks kahanenud.»
Kuni pühapäevani puudus internetiteenuse pakkujal kohustus info liikumise kohta andmeid säilitada. «See tähendas, et kui teenuse pakkuja ei soovinud politseiga koostööd teha, siis võis ta lihtsalt öelda, et ei säilita selliseid andmeid ja kõik,» lausus Mandre.
«Internetiteenuse pakkujate koostöövalmidus ja -tahe on interneti õigusrikkumiste tuvastamisel sageli aga määrava tähtsusega.»
15. märtsil muutunud elektroonilise side seaduse kohaselt on internetiühenduse osutaja nüüd kohustatud muu hulgas säilitama internetiseansi alguse ja lõpu kuupäeva ning kellaaja koos internetiprotokolli aadressiga.
Kuigi seadus oli algselt mõeldud üksnes raskemate kuritegude tuvastamiseks, lubab Mandre sõnul selle sõnastus ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi senised selgitused arvata, et seaduse sätteid kohaldatakse ka internetis toime pandud autoriõiguse rikkumistele.
Ettevõtetele on see aga kulukas. Näiteks Starmani kommunikatsioonijuhi Timo Hartikaineni sõnul võib see lahendus neile maksma minna miljoneid kroone.
Samas on Mandre hinnangul ka piraatluse põhjustatud kahjud suured ning pärsivad uue loomingu teket. «Näiteks arvutimängude turul on levinud uudis, et mitmed tootjad on vohavast piraatlusest tingituna lõpetamas arvutitele mängude tootmist ja keskenduvad üksnes mängukonsoolidele, kus piraatlus on mõnevõrra väiksem,» lausus Mandre.
Eestis on karistatav autoriõigusega kaitstud teoste loata nii üles- kui allalaadimine. «Mõlemal puhul on tegemist teose reprodutseerimise ehk koopia tegemisega,» lausus Mandre. «Levinud on väärarusaam, justkui poleks muusika, filmide ja tarkvara allalaadimine Eestis karistatav.»
Mandre sõnul kvalifitseerub teoste ebaseaduslik allalaadimine väärteona, üleslaadimise puhul on üldjuhul tegu kuriteoga, mis näeb karistusena ette kuni kolmeaastase vangistuse või rahalise karistuse.
«Eestis on langetatud kohtuotsuseid, kus eraisik on FTP serverisse filmide ja muusika üleslaadimise eest kriminaalkorras vastutusele võetud,» lausus Mandre.
Tema sõnul on karistused olnud siiani rahalised ning praeguste lahendite järgi on need jäänud kümnete tuhandete kroonide juurde ühe-kahe filmi üleslaadimise puhul.
Piraatlust registreeriti võrreldes eelmise aastaga siiski natuke vähem – 2007. aastal 61 ja mullu 52 kuritegu. Vähenes eelkõige piraatkoopiate valmistamine.
«Reeglina on nende kuritegude puhul tegemist piraatfilmide levitamisega arvutis nii eraisikute kui ettevõtete poolt, kes neid oma serverisse üles laevad,» lausus justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus. «Lisaks käivad sinna alla ka piraattarkvara ja arvutiprogrammide, DVDde müük või ka veebilehe kopeerimine.»
Levinud on ka torrentipõhine allalaadimissüsteem. Arvutikasutajad saavad näiteks filmi tõmbamiseks lingi mõnelt kodulehelt, kuid reaalselt asetsevad allalaetavad failid teiste kasutajate arvutis. «Torrenti puhul on failide arvutisse tõmbaja samas ka üleslaadija ning sel puhul on tegemist kuriteoga,» seletas Mandre.
Siiani on suureks probleemiks kohalikud FTP serverid, kuhu saab failidest piraatkoopiaid üles laadida. Kui Elion on sellise teenuse osutamise lõpetanud, siis mitmed osutavad endiselt FTP serveri teenust.