Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071
Saada vihje

Õigusbüroo kaebas Tallinna linna bussiradade tõttu kohtusse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Viru ringile, Mere puiesteele ja Pärnu maanteele on maha märgitud bussirajad, mis jätavad tavasõidukitele üsna ahta liikumisruumi.
Viru ringile, Mere puiesteele ja Pärnu maanteele on maha märgitud bussirajad, mis jätavad tavasõidukitele üsna ahta liikumisruumi. Foto: Toomas Huik

Õigusbüroo Tanel Melk & Partners Law Firm kaebas Tallinna linna kohtusse, nõudes Narva maanteele märgistatud ühissõidukiraja eemaldamist, kuna see segab õigusbüroo tööd.

Tallinna halduskohus võttis kaebuse menetlusse.

«Kuna teadaolevalt puudub kirjalik haldusakt, mille alusel võiks Tallinna linn teekattemärgistusi muuta, on ühissõidukiradade loomine toimunud õigusvastaselt,» teatas õigusbüroo juht Tanel Melk BNSile.

Tema sõnul mõjutab «üleöö ning õigusbüroo hinnangul ka õigusvastaselt loodud ühissõidukirada negatiivselt büroo töötajate igapäevast tööd».

«Ette teatamata ja üleöö toimunud muudatuste tõttu on häiritud meie klientide juurdepääs büroosse,» märkis büroo jurist Kati Tamm.

Kohtumääruse järgi peab Tallinna linn esitama hiljemalt 4. septembriks haldusakti, mille alusel Narva maanteele ühissõidukirada loodi. Kirjaliku vastuse kaebuste kohta peab linn esitama hiljemalt 24. septembril.

Tallinn alustas ühissõidukite radade märkimist kesklinna olulisematel teedel juulis.

Tallinna abilinnapea Taavi Aas on öelnud, et ühissõidukiradade märkimisega viib linnavalitsus ellu 12 aastat tagasi vastu võetud linna üldplaneeringus kavandatud plaane.

«Juba 2001. aastal Tallinna linnavolikogus kinnitatud üldplaneeringus nägi ette ühistranspordi eelistamist ja toonaste kavade kohaselt oleks tulnud rajada Tallinnas vähemalt 23,5 kilomeetrit ühissõidukite radu. Üldplaneeringus kavandatud ühistranspordi eelistamise ilusad ideed seisid kaante vahel ja aastaks 2004 oli ühissõidukite radu rajatud ainult 20 protsenti kavandatud mahtudest,» ütles Aas juulis BNSile.

«Tuginedes teostatud uuringutele ja liiklusvoogude analüüsidele võib öelda, et ühistransporti eelistamata ei ole võimalik tagada tulevikus inimeste liikumisvajadusi ja vältida liiklusummikuid,» ütles Aas. «Seda enam, et ühistranspordi eelistamine on kehtestatud ka Tallinna üldplaneeringus ja mida kaugemasse perioodi lükatakse edasi ühistranspordi eelistamisotsuseid, seda valulisemad on tulevikus muudatused.»

Tagasi üles