/nginx/o/2009/01/05/113149t1he455.jpg)
Valitsusest riigikokku saadetud uus seaduseelnõu lubab erakorralise seisukorra kehtestada ka siis, kui politsei ei saa massirahutustega enam hakkama.
Reporter.ee: seadus sai ainest aprillirahutustest ja küberrünnakutest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seaduse muutmiseks andsid ainest nii aprillirahutused kui küberrünnakud, vahendas Reporter.ee videolõik.
Seaduseelnõu ei kirjuta siiski väga täpselt lahti, kui suur ja kui pikaajaline peaks üks massirahutus olema, et erakorralise seisukorra väljakuulutamiseni jõuda.
«Seda ei ole seaduses täpsemalt reguleeritud, kuna seda on äärmiselt keeruline öelda, kas kolm päeva või neli päeva on piisav või kui suur see mass peab olema. Siin on riigikogu see, kes otsustab, kas see on niivõrd massiline või pikaajaline, et kujutaks ohtu põhiseaduslikule korrale,» selgitas justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Ulrika Eesmaa. «Neid asju tuleb koos hinnata sõltuvalt olukorrast, mis on tekkinud.»