/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2012/08/22/1283100t1h474e.jpg)
Ükski teine Eestis ametlikult tunnustatud loomeliit ei suuda majandustegevuse haardelt kunstnikega võistelda.
Eesti kunstnike liit on miljonikäibega kontsern
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstnike liidu mullune aastatulu ületas 1,06 miljonit eurot. Ükski muu loomeliit ei saanud 2011. aastal tulu isegi poolt miljonit.
Tegu on ka Eesti suurima loomeühendusega, kes koondab 19 alaliitu ning hõlmab üle 900 kunstivallas tegutseja. Kunstnike liidu presidendi, maalikunstnik Jaan Elkeni sõnul on aga organisatsiooni majanduslikuks baasiks ENSV aegadest ületulnud vara.
«Kunstnike liit on ühelt poolt loomeliit ja kui bilanssi vaadata, siis teisalt justkui kinnisvarahaldusega tegelev firma,» märkis Elken. «Meie majandustegevus on meeldiv või ebameeldiv – kuidas võtta – paratamatus, sest saime pärandiks nõukogudeaegse kunstnike liidu, täpsemalt selle majandustegevusele pühendatud struktuuriüksuse Eesti NSV Kunstifond varad.»
Liidu suurimad kinnisvaraobjektid asuvad Tallinnas Vabaduse väljak 6 ja 8, vanalinnas Hobusepea 2, Pärnu maantee 154 (ARSi maja), Harjumaal Laagris ja neil on ka endine talukompleks Muhu saarel Nõmmkülas.
2011. aastal teenis kunstnike liit kinnisvarainvesteeringute rendist üle 400 000 euro, ning tegi nende haldamiseks 294 000 eurot kulutusi.
Elkeni sõnul muudab kinnisvara omamine kunstnike liidu küll riigist sõltumatuks, aga samal põhjusel on suur osa igapäevatööst võrreldav majavalitseja omaga. Amortiseeruva vara omanikuna seab kinnisvara seisund liitu pideva valiku ette – kas investeerida oma majadesse ehk tulevikku, või reaalsesse kunstiprotsessi, st kasutada saadav sissetulek kohe ära.
Kunstnike liit on ka suurim riigipoolse toetuse saaja, mille kasutus on määratud loovisikute ja loomeliitude seadusega. Mullune summa oli üle 142 000 euro. Sellest maksti 29 kunstnikule vabakutselise loovisiku toetust – see moodustab lõviosa kogu toetusesaanute mahust, sest teistes liitudes leidus selle taotlejaid kokku vaid kuus. Kümnes liidus ei leidunud ühtki taotlejat. Kultuuriministeeriumi asekantsler Ragnar Siili hinnangul on toetusraha selline jaotus mõistetav, sest just kunstnike seas on palju vabakutselisi, kel teisi sissetulekuallikaid ei leidu.
Vabakutselise loovisiku toetuste maksmisest ülejääva raha tohivad loomeliidud jagada järgmisel aastal välja oma liikmetele erinevateks stipendiumiteks.