Mis määrab rikkuse ja edukuse?

Foto: SCANPIX

Viimased uuringud intelligentsuse, geenide ja pärilikkuse kohta näitavad, et mida võrdsemaks muutub ühiskond, seda ebavõrdsemaks muutuvad inimesed.

René Mõttus, noor Eesti psühholoogiadoktor, töötab Edinburghi ülikoolis, kus uuritakse, miks ühed on tugevad, ilusad, rikkad ja õnnelikud, aga teistel paistab kõik viltu vedavat. 1932. ja 1947. aastal kõigile 11-aastastele Šoti lastele tehtud intelligentsustestid (IQ-testid) on praegu väärt uurimismaterjaliks, aidates selgitada, kuidas on neil praeguseks raugaeas inimestel elus läinud, milline on nende tervis, kellest on saanud edukad ja kes on läbi kukkunud.

Arvukate selleteemaliste teadustööde tulemused muudavad arusaama inimesest ja maailmast, ning mitte kõigile see ei meeldi. Mõttuse sõnul tuleb siin mängu juba sajand vana vaidlus, mida inglise keeles nimetakse nurture vs nature. Ehk siis kas keskkond, kodu, pere ja kool või loodus ja geenid teevad meist need, kes oleme.

Uurimus uurimuse järel, nende seas ka René Mõttuse tööd, murendavad aegamööda arvamust, et lapsed sünnivad valge lehena. Näiteks on ammu teada, et intelligentsed inimesed on tervemad ja vähemintelligentsed haigemad. Traditsiooniline seletus on olnud, et haigus põhjustab madalamat intelligentsust.

Mõttusel on valmimas teadusartikkel, mis vaatab diabeedi ja intelligentsuse seost, sest kui varem arvati, et diabeet põhjustab madalamaid võimeid, siis Mõttus, uurides Šoti raukasid ja nende ammu-ammu lasteeas tehtud intelligentsusteste, jõudis vastupidisele järeldusele – intelligentsus tuleb kõigepealt, diabeet selle järel. Täpselt sama paistab olevat ka enamiku teiste tervisenäitajatega.

Väga lohutu järeldus. Inimesed, kes pärivad madalamad võimed (intelligentsuse), pärivad ka suurema riski haigestuda erinevatesse tõbedesse.

Mõned mööndused

Psühholoogide, geneetikute ja bioloogide tööd on praegu nature vs nurture vaidlust looduse kasuks kallutamas. Sündmuste ahel on nende põhjal järgmine: intelligentsus on pärilik, see omakorda toob kaasa parema palga, parema tervise ja parema hariduse.

Ometi tuleb siingi teha mööndusi. Tarmo Strenze Tartu Ülikooli sotsioloogia osakonnast toob näitena Nancy Spungeni, tuntud punkari, kelle IQ oli 134 (sellega kuulub ta kahe protsendi kõige andekamate sekka), aga kelle elu läks ikkagi rappa – alkoholism, narkomaania ja surm 20 aasta vanusena.

Strenze on selles kontekstis vaadanud näiteks inimeste edukäiku ka Eestis. Meil on olemas tuhatkond inimest, kelle intelligentsust testiti 1984. aastal ja siis vaadati nende saatust uuesti 1997. aastal. Vahepeal oli lõppenud Nõukogude Liit ja taasloodud Eesti Vabariik. Selleski võrdluses tuli välja, et need, kes olid intelligentsemad 1984. aastal, olid edukamad ka 1997. aastal.

Pikemalt loe tänasest Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!